Riik võib ametiühingute ja tööandjate lepitamisest taanduda

Martti Kass
, «Postimees»
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip
Peaminister Andrus Ansip Foto: Peeter Langovits

Sotsiaalminister Hanno Pevkur  ja peaminister Andrus Ansip kinnitasid tänasel valitsuse pressikonverentsil, et kaaluvad riikliku lepitaja kohtuvaidluses ringkonnakohtu otsuse jõustumisel muuta seadust nii, et riik ei peaks enam üldse ametiühingute ja tööandjate vaidlusesse sekkuma.

«Tööandjad ja töövõtjad ei suutnud lepitajas kokku leppida ja valitsus üritas leida kuldset keskteed. Kui nüüd kohus leiab, et valitsusel see ei õnnestunud, siis meil on olemas lepitusmenetlus, mis on seadustatud menetlus ja valitsus  ei pea ilmtingimata lepitama. Leppigu ise oma lepitajas kokku,» oli peaminister resoluutne.

Sotsiaalminister Pevkur lisas, et samas ei ole veel langetatud otsust, kas ringkonnakohtu otsust edasi riigikohtusse kaevata. Aega selle otsuse tegemiseks on kuni 1. detsembrini.

Ringkonnakohus otsustas esmaspäeval jätta rahuldamata vabariigi valitsuse apellatsioonkaebuse ja muutmata Tallinna halduskohtu 01. juuni otsuse, mis tühistas valitsuse korralduse nimetada Henn Pärn uuesti riiklikuks lepitajaks.

«Püüame seda otsust analüüsida. Ringkonnakohtu otsus on arvestatav aga meie jaoks on siin mõned küsimused, millele tahame maja sees vastused leida,» ütles Pevkur.

«Kui me edasi ei kaeba, läheme kindlasti seaduse muutmise teed ja selleks on erinevad võimalused. Lepitusmenetluse kohta on olemas eraldi seadus ja ilmtingimata ei pea olema valitsus selleks vahendajaks,» tõdes ka Pevkur ja lisas, et erasuhetele kohanduv lepitusmenetluse korra kasutamist võib kaaluda ka ametiühingute ja tööandjate vaheliseks lepitamiseks.

Samas tõi Pevkur välja ka mõned ringkonnakohtu otsuse osad, mida riik sooviks täiendavalt arutada. «Avaliku teenistuse analoogia kasutamine ei ole kõige korrektsem selle otsuse tegemisel. See tähendaks, et valitsusel oleks õigus nimetada riiklikuks lepitajaks, kes iganes ilma sotsiaalpartneritega konsulteerimata,» tõi Pevkur näite.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles