Teine suurkorporatsioon Sodexo on aga kasutusele võtnud koolitusprogrammid teemadel nagu tööelu tõhustamine, mentorlus, töötamise võrgustik, juhtimispõhimõtted, tunnustus, sisekommunikatsioon jt.
Heade näidete seas nimetati konverentsil rahvusvahelist personalijuhtimisealast nõustamist pakkuvat ettevõtet Adecco, mis on loonud diskrimineerimisvastase üksuse, mis seisab hea selle eest, et ettevõttes ei diskrimineeritaks kedagi. Riik rahastas ja andis spetsialistid, kes koolitasid üksuse töötajaid, et need oleksid pädevad võrdse kohtlemise vallas ning oskaksid diskrimineerimist märgata ja sellele reageerida.
Ametnikud ja ühiskond peavad tegema tihedat koostööd, et probleemid üles leida ja neile lahendusi pakkuda. Vastavalt lahendusele peaksid ametnikud tegutsema hakkama, panema ette seadusemuudatusi, rahastada programme ja koolitusi.
Konverentsi põhisõnumi võtab Ehala kokku nii: ettevõtetel ja ettevõtjatel on suur roll mitmekesisuse toetamisel. Ülemaailmse majanduskriisiga on vähemuste esindajad muutunud järjest haavatavamaks. Enamik kardab erinevusi (teine rahvus, nahavärv, kultuur), mõistmata, et inimene võib just oma eripäraga anda märgatava panuse ettevõtte arengusse.
«Aga enne kui ettevõttes uus kord kehtestada (soovõrdsus, mitmest rahvusest töötajate töölevõtmine jne), tuleks selle mõju analüüsida. Ettevõtted üksi ei suuda kõiki ühiskonna probleeme lahendada,» soovitas Ehala.
Eestis arutatakse, kuidas siia saabuvaid pagulasi võimalikult valutult ühiskonda integreerida. Ei tule nad ju siia ainult korraks, vaid loodetavasti püsivalt ning lisaks siin elamisele peavad nad hakkama endale ise elatist teenima. Praegu ei tundu osa ühiskonda nende olukorda mõistvat, vaid kardab teisest rahvusest, kultuurist ja rassist inimesi. Kardetakse, et pagulaste tulekuga kaasnevad vargused ja vägivald ning väiksemates kohtades kasvab tööpuudus. Üldise vastuseisu tõttu kardavad ilmselt ka paljud tööandjad võtta tööle teise nahavärviga või teisest rahvusest inimesi.