Brüsselis algas eile Belgia politsei suurhaarang leidmaks Salah Abdeslami, kes on Prantsusmaa hinnangul oluline kahtlusalune seoses Pariisis toimunud rünnakutega.
Euroopas sirgunud terroristid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagaotsitav Salah on sündinud 1989. aastal Belgia pealinnas Brüsselis. Ka teine ametlikult politseile teada olev Pariisi ründaja on Euroopas sirgunud terrorist. Rünnakus hukkunud Omar Ismaël Mostefaï oli alžeeria päritolu, kuid kasvanud Prantsusmaal.
Kui vaadata varem Euroopas toimunud terrorirünnakuid, siis on ka neist enamiku taga olnud Euroopas sündinud džihadistid, mitte välismaalt siia imbunud terroristid.
Näiteks selle aasta jaanuaris satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetusele korraldatud terrorirünnaku tunnistasid oma kätetööks vennad Chérif ja Said Kouachi, kes olid sündinud ja kasvanud Pariisis. Samuti oli seda Amedy Coulibaly, kes selsamal nädalavahetusel ründas üht Pariisi koššertoidupoodi, tappes neli pantvangi. Ka kolm neljast enesetaputerroristist, kes panid toime 2005. aasta Londonis metroorünnakud, olid sündinud Suurbritannias.
Kenan Malik kirjutas ajalehes The Guardian, et varem nähti just Londonit kui Euroopa islami pealinna. Mitmed Prantsusmaa poliitikud pidasid selle põhjusteks Suurbritannia ebaõnnestunud multikultuurset lähenemist integratsioonipoliitikale, mis ei võimaldanud tekkida ühistel väärtustel ja rahvuskuuluvusel ning lükkas moslemid islamismi rüppe.
Prantsusmaa integratsioonipoliitika keskseks elemendiks on aga riigi kodanikuks olemine, millega tahetakse vältida konkreetse rassi või usulise kuuluvuse rõhutamist, märkis Malik. Iroonia seisneb aga selles, et nii prantslaste kui ka brittide sulandumispoliitika lõpptulemus on viimaks sama.
Prantsusmaa viiest miljonist inimesest koosnev moslemikogukond on Lääne-Euroopa suurim. Maliki sõnul on aga enamik neist ilmalike vaadetega ning ka oma usukombeid järgivad moslemid on üldjuhul liberaalsete vaadetega. 2011. aastal Prantsuse avaliku arvamuse instituudi (Ifop) tehtud uuringu tulemusel ütles end moslemi tavasid järgivat 40 protsenti neist ning vaid 25 protsenti osaleb reedestel palvustel.
Prantsusmaa poliitika on vaadanud pikka aega mööda diskrimineerimisest, mida Põhja-Aafrika päritolu Prantsuse kodanikud on pidanud kogema, ning seega andnud hoogu juurde nende marginaliseerimisele, märkis Malik. Kuigi Prantsusmaa ametlik seisukoht seda heaks ei kiida, on Põhja-Aafrika päritolu sisserändajaid praktikas siiski koheldud kui teisejärgulisi kodanikke.
«See omakorda on loonud olukorra, kus radikaalne islam on leidnud nende sisserändajate rahulolematutes järeltulijates, kes alanduses elada ei taha, väga soodsa pinnase,» võttis Malik kokku.