Nabala piirkonna täiendavate uurimistööde vajalikkust on rõhutanud nii piirkonna esindajad kui ka keskkonnaminister, kuna senised üksikuuringud ei kata kogu piirkonda ega kajasta piisava detailsusega sealset keerulist põhjaveerežiimi.
Riik korraldab Nabala piirkonna täiendavaks uurimiseks ilmselt riigihanke
16. november 2010, 15:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu suvel moodustaski minister töögrupi eesmärgiga ette valmistada kogu maardlat hõlmavate geoloogiliste uurimistööde lähteülesanne. «Nabalas paikneva lubjakivi puhul on tegu kogu riigi ja rahva varaga, mille kohta peab olema võimalikult täpne ülevaade,» märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
«Mitte kellelgi ei ole õigust lihtsalt oma arvamuse põhjal otsustada meie ühise vara kasutamise üle. Aktiivse varuna arvel oleva maavara saab passiivseks muuta ehk kasutusest välja arvata vaid siis, kui see on objektiivselt teaduslike uurimistega põhjendatud,» lisas minister.
Suurim Nabala piirkonna valupunkt on tema sõnul keeruline põhjaveerežiim ning seepärast tuleb välja selgitada, kas ja millist mõju võib kaevandamine sellele avaldada. Uurimistööde peamise tulemusena peab valmima kogu piirkonna hüdrogeoloogiline mudel, mis võimaldab piisavalt täpselt ette näha kaevandamisega kaasnevaid mõjusid.
Nii minister kui ka temaga kohtuma tulnud Nabala piirkonna esindajad rõhutasid, et uurimistööd peavad olema objektiivsed ja nende tulemused peavad olema kättesaadavad kõigile.
Uurimistöid on kavas teha viies etapis. Kõikide etappide vahearuanded avalikustatakse ja antakse ekspertidele hinnata, kuid aruannete kohta saavad ettepanekuid teha ja arvamusi avaldada kõik soovijad.
Samaaegselt geoloogiliste tööde ettevalmistamisega on keskkonnaamet algatanud Nabala piirkonnas leiduvate looduskoosluste, nende esinduslikkuse, väärtuste ja ohustatuse väljaselgitamise.
Eesmärk on teha kindlaks, kas MTÜ Looduskeskuse esitatud ettepanek moodustada Nabala maastikukaitseala on põhjendatud. Praegu on selles piirkonnas Rahaaugu hoiuala, Tammiku looduskaitseala ja Tuhala kaitseala, mis võtab riikliku kaitse alla ka Tuhala nõiakaevu.
Tamkivi kinnitusel on Nabala maardlas kaevandamislubade taotluste menetlemine kuni geoloogiliste ja loodusväärtuste uurimistööde lõppemiseni peatatud. «See tähendab, et praegu on seal kaevandamine täiesti välistatud,» märkis minister. Maardla tulevik sõltub tema sõnul põhjalike uurimistööde tulemustest.
Nabala lubjakivimaardla paikneb 8,6 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Täiendavad geoloogilised uurimistööd on kavas läbi viia maardlast ligi 50 korda suuremal ehk 450-ruutkilomeetrisel alal.