Rahvaliidu esimees Juhan Aare kinnitas, et erakonna juhatusel ei ole volitusi teha mida iganes, tuues näiteks Ingvar Tšižikovi erakonnast välja heitmise juhtumi.
Juhan Aare võttis appi Tšižikovi juhtumi
18. november 2010, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raidi väite kohaselt peaks Ester Tuiksoo, kes on tänaseks juba Keskerakonna liige, olema samal ajal ka Rahvaliidu juhatuse liige, sest volikogu ei ole teda tagasi kutsunud. Kuna Rahvaliidu põhikirja kohaselt toimuvad volikogu koosolekud kord kvartalis, siis ei saaks Raidi sõnul erakonnast lahkunud liige juhatuse liikme staatusest enne priiks kui volikogu teeb otsuse,» teatas Aare.
«Selline meediajuhi väide paneb rohkem kui imestama, sest eelkõige loeb ikkagi inimese vaba tahe. Kui president Arnold Rüütel on teinud avalduse, et astub tagasi 16. novembril, siis ei saa Andres Raid ega keegi teine teda juhatuses kuidagi kinni hoida,» ütles Aare.
Aare sõnul ei ole selline põhikirja teadlik rikkumine erakonna jaoks muidugi midagi uut. «See kõik on Rahvaliidus juba kord läbi elatud, kui erakonna aseesimees Ingvar Tšižikov erakonnast välja arvati.»
Rahvaliidu juhatus otsustas tänavu 1. märtsil juhatuse koosolekul Ingvar Tšižikovi erakonnast välja arvata, sest erakonna aukohus oli tuvastanud tema käitumises mitmeid eksimisi põhikirja ja üldtunnustatud käitumisnormide vastu.
Rahvaliidu juhatus otsustas salajasel hääletusel Tšižikovi erakonnast välja arvata, hoolimata seejuures asjaolust, et lisaks aukohtu arvamusele oleks pidanud oma seisukoha ütlema ka Tartumaa maakonnaühendus.
Tšižikov taotles enda ennistamist erakonna ja juhatuse liikmeks kohtu kaudu.
Harju maakohus rahuldaski 30. juunil 2010 Ingvar Tšižikovi hagi Rahvaliidu vastu ning tunnistas kehtetuks Rahvaliidu juhatuse 1. märtsi otsuse, millega Tšižikov arvati erakonnast välja. Ühtlasi mõistis kohus Tšižikovi kasuks Rahvaliidult välja menetluskulu viis tuhat krooni.
«Situatsioon oli ju tegelikult tänasega analoogne: see kes ei tahtnud sotsidega liituda ja julges oma arvamust avaldada, tuli teelt eest ära koristada. Tänaseks on üks aseesimeestest läinud Keskerakonda ja kui palju neid sinna veel tüürib pole meile teada,» ütles Aare.
«Tänase õigustühise koosoleku eesmärk on vaid üks: kõrvaldada konkurendid enne kongressi toimumise aega teelt. See peaks aga olema selge märk kongressi delegaatidele – selliseid põhikirja rikkuvaid inimesi ei saa usaldada ega ka valida erakonda juhtima,» rõhutas Aare.