Tellijale
Üleilmne test näitas taas Eesti kooli väge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kolme aasta eest avastas Eesti üleilmse PISA-testi tulemusi vaadates end maailma juhtivate haridusriikide seas, siis eile avaldatud teise samalaadse testi tulemused kinnitasid, et me olemegi tõepoolest tublid.
Seekordse, 15-aastaste õpilaste lugemisoskusele keskendunud PISA-testi võrdluses tõusis Eesti Euroopa riikide seas kaheksandalt kohalt viiendaks. Meist edukamad on vaid Soome, Holland, Belgia ja Norra.
Tegu ei ole siiski lihtsakoelise lugemisoskuse uuringuga, vaid seal mõõdetakse, kui hästi õpilased tekstist aru saavad ning seda elus kasutada oskavad.
Kui vaadelda maailma laiemalt, siis oleme riikide ja piirkondade võrdluses 13. kohal. Esikohal on Shanghai piirkond Hiinas, teisel Lõuna-Korea ja kolmandal Soome.
Kõrvutades Eestit lähinaabritega, ongi meist edukam vaid Soome. Rootsi on kõikide riikide võrdluses 19., Läti 30., Leedu 40. ja Venemaa 43. kohal.
Eesti õpilastele meenub 2009. aasta aprillikuus ehk pooleteise aasta eest tehtud testist peamiselt see, et küsimused osutusid kardetust lihtsamaks.
«Need olid suhteliselt elementaarsed küsimused, midagi rasket nendes polnud,» meenutas Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi tüdruk Katre Sulane. «Seda küll ei mäleta, et midagi teha ei oleks osanud.»
Tema klassiõde Johanna Praks kinnitas sama: «Pigem oli ülesandeid hästi palju, aga aega vähe.»
Lisaks funktsionaalsele lugemisoskusele mõõdab PISA-test õpilaste võimeid matemaatikas ja loodusteadustes, millest esimeses tuli Eestil seekord üks koht loovutada, kuid teises jäi tulemus endiseks.
Matemaatikas oleme Euroopa seitsmendad ning loodusteadustes koguni teised, jäädes maha vaid Soomest.
Eesti sai eeskujuks
Haridusminister Tõnis Lukase väitel võib PISA uuringu tulemustega rahule jääda ning need on märk eelkõige stabiilsest tasemest. «Üllatavaid tõuse ja langusi, nagu ajakirjandus on harjunud välja tooma näiteks riigieksamite tulemuste põhjal, me siin ei näe.»
Lukase sõnul väärib esiletoomist aga see, et uuringu koostajad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonist (OECD) loevad Eesti koolisüsteemi värskete tulemuste põhjal seitsme maailma kõige edukama hulka.
Samasse kategooriasse mahuvad Euroopast veel Soome, Norra ja Island ning mujalt maailmast Kanada, Jaapan ja Hongkong. Need on riigid, kus on korraga hea lugemisoskus ja kõigil suhteliselt hea ligipääs haridusele, sõltumata rahvusest, elukohast jne.
Haridusministeeriumi välishindamisosakonna nõuniku Maie Kitsingu sõnul aitab meile osaks saanud suurt tunnustust selgitada neli asjaolu. «Eesti on järginud aastakümneid ühtluskooli põhimõtteid, see on kindlasti üks Eesti ja Põhjamaade edu aluseid,» rääkis ta.
«Teisalt puudub meil suur sotsiaalne kihistumine, mistõttu õpilaste sotsiaalne taust ei ole väga erinev ja õppetöö koolis suudab tasandada vähem hooliva kodu negatiivset mõju.»
Kitsingu sõnul aitas kaasa ka muutustega oskuslikult kaasa läinud õppekava-arendus ja õpetajakoolitus. «Väikeriigina on iga inimene tähtis, meie õpetajate töö vähem võimekamate õpilastega tõstab meie õpilaste tulemusi oluliselt,» tõi ta välja neljanda aspekti.
Kitsingu sõnul oleks Eestil siiski vale pärast nii kõrget tunnustust loorberitele puhkama jääda, sest ühiskond muutub pidevalt ja kool peab sellele reageerima.
Anded ei arene
Eesti edu PISA-testis tegi heameelt ka riigikogu kultuurikomisjoni juhile Peeter Kreitzbergile, kelle sõnul näitab see Eesti haridussüsteemi tugevust. Samas tõi ta esile testi tulemustest ilmneva murettekitava asjaolu, et me ei tegele piisavalt oma tippudega.
«Seda näitasid ka eelmised PISA tulemused, et andekaid hakkab meil silma vähem, aga keskmine tase on tugev. Õigemini, andekaid võib olla, aga neile pole leitud õigeid väljundeid,» rääkis Kreitzberg.
Tema sõnul on PISA-testi tulemuste taga küsimus, millele konkreetse riigi süsteemis rõhku pannakse, ning Eesti edu näitab, et siin õpetatakse inimesi väga hästi testülesandeid lahendama.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on andekate arendamine tõepoolest probleem, kuid tema väitel asjaga tegeletakse ning sellega on arvestatud ka kevadel vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, kus andekus tunnistati hariduslikuks erivajaduseks.