Tervisemure tõttu naaseb Afganistanist enneaegu kümmekond eestlast aastas

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helikopter maandumas Camp Bastioni sõjaväebaasi, kus asub ka Eesti sõdureid raviv välihaigla.
Helikopter maandumas Camp Bastioni sõjaväebaasi, kus asub ka Eesti sõdureid raviv välihaigla. Foto: SCANPIX

Lisaks raskelt vigastatutele katkestab meditsiinilistel põhjustel enne teenistusaja lõppu välismissiooni keskmiselt kümme eestlast aastas, ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnan Kersti Lea. Aasta jooksul teenib Afganistanis üle 300 Eesti kaitseväelase.


Enne kuus kuud kestva missiooni lõppu katkestajatest umbes pooled tulevad koju psühhiaatriliste probleemidega. Teine osa naaseb füüsiliste vigastuste tõttu. Praeguseks leidub ka missioonil käinuid, kes on psühhiaatriliste probleemide tõttu püsivalt töövõimetuks tunnistatud.

2003. aastal alanud missiooni jooksul on juhtunud üks kord, kui Afganistanis teeninud kaitseväelane jäi nakkushaigusse, mis ei lubanud tal enam teenistust jätkata. See sõdur sai missioonipiirkonnast malaaria.

Kuigi kõigil Afganistanis teenivatel Eesti sõduritel on kohustuslik võtta kord nädalas malaariatablett, tunnistas kolonelleitnant Lea, et selle kohustuse järgimise kontrollimine on raske.

Mõningate allikate kohaselt oli just malaaria haiguseks, millesse suri paari aasta eest Põhja-Afganistanist Faryabi provintsist raskes seisundis Saksamaale sõjaväehaiglasse toimetatud Läti sõdur.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles