/nginx/o/2008/09/24/77128t1h6ebc.jpg)
Valitsus saadab täna riigikokku negatiivse 2009. aasta eelarve, kus kulusid on tuludest 800 miljoni krooni jagu enam. Rahandusministeeriumi hinnangul on vormiliselt kõik korras.
Valitsus tegi ikkagi negatiivse eelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel eile õhtul seisis rahandusministeeriumi 2009. aasta riigieelarve eelnõu kulude real 98,720 miljardit krooni, samas kui tulusid oli eelarvesse planeeritud 97,843 miljardit krooni. Eelarve defitsiidiks teeb see ligi 0,9 protsenti.
Kõike seda hoolimata valitsusliidu programmist, kus lubatakse jätkata range ja ülejäägis eelarvepoliitikaga, mis oleks üheks meetmeks Eesti inimeste jõukuse suurendamisel.
Sisulist defitsiiti tunnistab ka rahandusministeerium, kuid olukorrale leitakse selgitus, mille järgi kõik oleks justkui korras. Ministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on nii nagu varasematelgi aastatel lähtutud tasakaalus valitsussektori eelarvepositsioonist.
Oletatavad tulud
«Riigi eelarve kavandamisel tuleb riigi tulusid ja kulusid planeerides võtta arvesse kogu valitsussektorit,» rääkis Sikk. «Samamoodi võetakse valitsussektori eelarve tasakaalu pilti ka riigieelarve vahendite ülekantavus. Ehk arvesse võetakse ka vahendite ületoomist eelnevast aastast ning üleviimist järgmisesse eelarveaastasse.»
Tema sõnul tähendab see, et kulud lükkuvad reaalselt näiteks ülejärgmisse aastasse vaatamata sellele, et need on 2009. aasta eelarve ridadel. «Sama arvestusmetoodika kohaselt hindab meie eelarvepositsiooni ka Eurostat ja see on ka aluseks eurole ülemineku hindamisel,» lisas Sikk.
Kõigest hoolimata on riigieelarvesse planeeritud hulk tulusid, mis aitaksid sellel tasakaalu jõuda vaid näiliselt. Nende eelarvesse lisamisel ei ole paljuks peetud mööda hiilida tõigast, et praegu on veel enam kui ebaselge, kas neid tulusid üldse laekuma hakkab.
Üheks selliseks näiteks on kavandatav töötuskindlustusmaksu tõus. Kui praegu peavad töötajad töötukassasse maksma 0,6 protsenti oma sissetulekust ja tööandja lisama sellele veel 0,3 protsenti, siis valitsuse nägemusel võiks need numbrid kasvada vastavalt ühe ja 0,5 protsendini.
Samas saab töötuskindlustusmaksu tõstmise kohta otsuse langetada töötukassa nõukogu. Sellele on aga nõukokku kuuluvate ametiühingute ja tööandjate esindaja selgelt vastu ning neile kuulub kuuest nõukogu kohast neli.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga arvates ei ole maksutõusuks mingit põhjust, sest olemasolevate reservidega suudetakse katta ka kõige mustemate stsenaariumide käigus tekkivad olukorrad.
Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul peaks reserv vastu ka juhul, kui tuleval aastal jõustuks uus töölepinguseadus, mis paneb töötukassa õlule senisest suurema koormuse. «Otsustasime volikogus selgelt, et maksutõusu meie ei toeta,» kinnitas Kriis.
Samuti plaanib valitsus tõsta riigieelarvesse töötukassa ja haigekassa investeeringutelt teenitud raha, mida mõlemad seni ise kasutada on saanud.
Poliitiline otsus
Haigekassa juht Hannes Danilov ütles, et nemad sellega nõus olla ei taha. «Aga see on puhtalt poliitiline otsus, haigekassa nõukogu saab siin vaid arvamust avaldada,» lausus ta.
Tänavune intresside summa on Danilovi sõnul ligi 140 miljonit krooni, mille äravõtmine mõjutaks paratamatult ka raviteenust ja selle kättesaadavust.
Riigikogu rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Jürgen Ligi kinnitusel ei teki aga intresside riigieelarvesse tõstmisega probleemi.
«Töötukassa ja haigekassa pole asjad iseeneses, vaid riigi avalik-õiguslikud tööriistad,» rääkis ta. «See on puhtalt maksukorralduslik värk.»
Kommentaar
Taavi Veskimägi
riigikogu majanduskomisjon, IRL
Kahjuks peab möönma, et vaatamata valitsuse korduvatele lubadustele esitada tasakaalus eelarve, on 2009. aasta eelarve kavandi tasakaal fiktsioon. Eelarve ei ole tasakaalus, kui teda nimetatakse tasakaalus olevaks, vaid kui eelarveaastal laekuvad tulud katavad kulusid.
2009. aasta eelarve «õhk» tuleb eelkõige kolmest allikast. Neist esimene on rahandusministeeriumi suvine tulude prognoos, mis on liiga optimistlik isegi 2,6-protsendise majanduskasvu juures. Sellist majanduskasvu me järgmisel aastal lihtsalt ei näe.
Nii nagu majanduse kasvufaasis suurenesid laekumised kasvuga võrreldes suhteliselt enam, nii vähenevad ka majanduse languse faasis laekumised kasvu peatumisest kiiremini. 91,6 miljardit krooni tulusid ei olnud seetõttu eelarve koostamiseks õige tulude platvorm.
Lisaks on viimase kuu jooksul leitud ligikaudu seitsmes miljardis kroonis lisatuludes suur kogus näilisi tulude katteallikaid. Võtame või ettepaneku vähendada esialgu omavalitsuste planeeritud defitsiiti 800 miljoni võrra.
Kas tõesti usub keegi, et tuleva aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel suudavad nad vähenevate laekumiste valguses veelgi oma kulusid kokku tõmmata?
Ma väga loodan, et arvestuslikud kulud ei ole teadlikult alla planeeritud. See on rahandusministri otsene vastutus, et eelarvesse planeeritud arvestuslike kulude summad katavad 2009. aastal tegelikke laekumisi.
Kui oleme tasakaalust loobunud, on järgmine rajajoon Maastrichti lepingust tulenev kolmeprotsendine defitsiidi kriteerium. Seega on valitsuse esitatud eelarvel ligikaudu 8,5 miljardi krooni ulatuses sulamise ruumi, et jõuda oma avalike finantside juhtimisega «mudaliigasse».
On oht, et kui juba sellel sügisel ei alustata majanduse struktuursete reformide ettevalmistamisega, siis 2009. aasta lähenedes kukub 2010. aasta eelarve sellest kolmeprotsendisest rajajoonest läbi.