Riik aitab Eestisse saabuvatele sõjapõgenikele muretseda eluasemed, kuid arvestades nende inimeste hulka ei avalda see Eesti sotsiaaleelarvele erilist koormust, kinnitas minister Margus Tsahkna.
Tsahkna: põgenike aitamine ei avalda riigieelarvele erilist koormust (4)
24. märts 2016, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna selgus, et järgmisel nädalal jõuavad Eestisse esimesed ümberpaigutatavad sõjapõgenikud, need on viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni päritolu mees.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna märkis valitsuse pressikonverentsil, et eelmisel nädalal riigikogus vastu võetud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus võttis ära kõik seni pagulastele kehtinud sotsiaalkaitse erisused, sealhulgas lisatoetused, ehk nad asuvad samasse sotsiaalkaitsesüsteemi kus kõik ülejäänud Eesti elamisloaga elanikud. Seega laieneb neile Eesti toimetulekutoetuste süsteem, kui nad ei käi tööl.
Samuti kehtestati sõjapõgenikele kohustus läbida lõimumisprogramm ja õppida eesti keelt.
Tsahkna kinnitas vastuseks ajakirjaniku küsimusele, et riik aitab neil hankida ka eluaseme. «Tõsi on see, et eluaseme soetamise ehk esmase lepingu kulud katab riik, kui isikutel endil ei ole raha. Kui on, maksavad nad selle ise,» ütles Tsahkna ja lisas, et see tähendab tavaliselt lisaks ühe kuu üürimaksele ka sama suur deposiit. «Saate ju aru, et me ei näe neile ette mingeid eraldi elamisi, vaid need hangitakse kinnisvaraturult,» selgitas ta.
«Kui me vaatame numbreid, kui palju meile neid inimesi võiks saabuda, siis see ei avalda Eesti riigieelarvele ja sotsiaaleelarvele erilist koormust,» sõnas Tsahkna.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnas, et haridussüsteem on põgenike laste vastuvõtmiseks valmis. «Meil on ju kogemus väga eriliste lastega: meil on erivajadustega, umbkeelseid lapsi – kui nii võib öelda, neile hoitakse kohti omavalitsustes. Meil kohustus võõramaalaste laste koolivõtmiseks, mida me ka teeme,» lausus ta. «Kõik see pole olnud väga lihtne, aga meie koolid ja pedagoogid on olnud pigem positiivselt üllatunud, kuidas need lapsed on võetud siiski omaks ja nad kohanevad.»
«Muidugi on need individuaalsel lähenemisel, alguses on neil vaja individuaalset õppekava, kus keeleline koormus väiksem. Kuid meie taha nende laste õpe ei jää,» sõnas minister.