Miks võtab Eesti põgenikke vastu ka Iraagist ja Jeemenist?

Jeemeni pagulastüdruk

FOTO: Mosa'ab Elshamy/AP

Järgmisel nädalal jõuavad Eestisse tõenäoliselt esimesed ümberpaigutatavad pagulased. Seni on räägitud, et kaitset vajavad eelkõige Süüriast ja Eritreast põgenevad inimesed, kuid Eestisse toodavate pagulaste seas on lisaks ühele süürlasele ka viieliikmeline perekond Iraagist ning üks Jeemeni päritolu mees. Ministeeriumid selgitavad, milline on olukord Iraagis ja Jeemenis.

Iraak

Iraagis kestab alates 2014. aasta suvest võitlus äärmusrühmituse Daesh vastu. USA algatusel moodustatud Daeshi-vastase rahvusvahelise koalitsiooni toel on Iraagi keskvalitsuse ja Iraagi Kurdistani piirkondliku valitsuse väed suutnud rühmituse edasitungi peatada.

Tänaseks on Daeshi poolt 2014. aastal vallutatud Iraagi aladest tagasi võidetud umbkaudu 40 protsenti, sealhulgas mitmed olulised linnad: Tikrit, Baiji, Sinjar ning detsembri lõpus ka sunniitliku Anbari provintsi pealinn Ramadi.

Samas on Daeshi lõplikule võitmisele veel mitmeid väljakutseid, sealhulgas pinged erinevate religioossete ja rahvuslike gruppide vahel. Daeshi ridades võitlevate välisvõitlejate arv Iraagis ja Süürias kokku on viimase 1,5 aastaga enam kui kahekordistunud, ulatudes 30 000-ni. Välisvõitlejad pärinevad üle 100 riigist. Daesh jätkab ohvriterohkete terroriaktide läbiviimisega, näiteks 27. veebruaril hukkus Bagdadis kahes turul toimunud enesetapurünnakus 78 inimest.

Foto: Scanpix

FOTO: Internet

ÜRO andmetel on Iraagi valitsuse ja äärmuslaste vahelise sõjategevuse tulemusena riigis üle 3,3 miljoni sisepõgeniku üle riigi ning üle 10 miljoni inimese vajavad humanitaarabi.

Iraagi keskvalitsust juhib alates 2014. aasta septembrist šiiidist peaminister Haider al-Abadi. Ühtsusvalitsusse on kaasatud kõik kolm suuremat Iraagi kogukonda: šiiidid, sunniidid ja kurdid. Valitsus on võtnud eesmärgiks viia ellu reformid ja võtta meetmeid rahvusliku lepituse nimel, kuid mitmed sammud vajavad veel elluviimist.

USA juhitav 65-liikmeline Daeshi-vastane koalitsioon tegutseb viies valdkonnas: militaartegevus, Daeshi rahastamise takistamine, terroristlikud välisvõitlejad, strateegiline kommunikatsioon ja toetus kohapealse olukorra stabiliseerimisele.

Koalitsioon on korraldanud Iraagis ja Süürias Daeshi vastu rohkem kui 10 000 õhurünnakut. Süürias viivad läbi õhurünnakuid USA, Kanada, Austraalia, Prantsusmaa, UK, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, AÜE, Türgi ja Jordaania. Iraagis osalevad õhurünnakutes USA, UK, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Taani, Austraalia, Kanada ja Jordaania lennukid. Samuti toetatakse Iraagi keskvalitsuse ja Iraagi Kurdistani vägesid sõjaliste nõustajatega ja koolitajatega ning sõjalise varustusega.

Koalitsiooniliikmete maavägesid ei ole seni lahingutegevusse saadetud. Saudi Araabia on teatanud valmidusest saata eriväed Süüriasse, osana USA-juhitavast koalitsioonist.

Eesti panus koalitsioonis: 2014 sügisel Iraagi Kurdistani vägedele tagastamatu abina 1 miljon nõukogudeaegset padrunit, 2015 juulis USA vahendusel IQ valitsusjõudude toetuseks 12 kuulipildujat, 140 kergekuulipildujat, 110 automaatrelva ning 230 püstolit koos 21 000 padruniga.

Humanitaarabi Iraagi suunal: Eesti on andnud 2014. aastal 70 000 eurot ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile UNHCR ning 200 000 eurot ÜRO humanitaarasjade koordineerimisametile OCHA.

Jeemen

Jeemenis kestab sõjaline konflikt ühelt poolt šiiitliku Houthi-rühmituse ja nendega liitunud eksdiktaator Saleh pooldajate ning teiselt poolt sunniitlike valitsusvägede ja neid toetavate Saudi Araabia juhitava koalitsiooni vägede vahel.

Kui veel 2014. aastal oli lootust Jeemeni poliitilise üleminekuprotsessi edenemiseks, siis 2014 septembris võtsid Põhja-Jeemenis baseeruvad zaiidi-shiia ususekti kuuluvad houthi mässulised nõrkadelt valitsusvägedelt üle pealinna Sanaa. 2015. aasta alguses konflikt teravnes ja valitsusväed olid sunnitud taanduma riigi lõunaossa.

Foto: Scanpix

26.03.2015 alustas Saudi Araabia koos mitme Araabia riigiga sõjalist operatsiooni Jeemeni presidendi Hadi võimu taastamiseks. Koalitsiooni kuuluvad ka AÜE, Kuveit, Katar, Bahrein, Egiptus, Maroko, Jordaania, Sudaan. Augustis sisenesid Jeemenisse ka koalitsiooni maaväed. Saudi Araabia näeb houthide tegevuse taga Iraani toetust ning katset suurendada oma mõjuvõimu piirkonnas sunniitliku mõju arvelt.

ÜRO erisaadik Jeemenis Ismail Ould Cheikh Ahmed on tegutsenud läbirääkimiste nimel, aluseks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 2216 (14.04.2015), mis nõuab sõjategevuse lõpetamist, houthide taganemist hõivatud aladelt, seadusliku valitsuse võimu taastamist ja rahvusliku dialoogi taasalustamist riigi tuleviku üle.

15.-20.12.2015 toimus Šveitsis läbirääkimisvoor, kus osalesid osa valitsusvägede, houthide ja ekspresident Saleh toetajate esindajad. Kõneluste algusega kaasnes ka vaherahu väljakuulutamine, mida aga kõneluste ajalgi rikuti. Tegu oli esimese korraga, kui osapooled kohtusid näost näkku. Arutati resolutsiooni 2216 elluviimist, houthid näitasid teatavat valmidust relvadest loobumise ja linnadest taganemise osas.

Kuigi rahukokkuleppeni ei jõutud, saavutati kokkulepe läbirääkimiste tulevase formaadi osas, mitmete usaldust loovate sammude osas, humanitaarabi ligipääsu tagamise osas ning koordineerimise ja deeskaleerumise komitee loomise osas, mis ühendab endas mõlema osapoole sõjaväejuhte.

Saudi Araabia ja Iraani suhete pingestumise kontekstis jaanuari alguses lükkus 14. jaanuariks plaanitud kõnelusvoor edasi, sõjategevus on jätkunud. 2. jaanuaril teatas Saudi Araabia poolt juhitav koalitsioon, et lõpetab 15.12 väljakuulutatud vaherahu.

Konflikti tulemusena on ca 6000 inimest hukkunud, 80 protsenti Jeemeni elanikkonnast (21 mln) vajab humanitaarabi, pool elanikkonnast kannatab alatoitumise käes, riigis on 2,5 miljonit sisepõgenikku.

Ca 170 000 inimest on riigist põgenenud, peamiselt Djiboutisse, Etioopiasse, Somaaliasse ja Sudaani. Toimub tsiviil-infrastruktuuri hävitamine, illegaalne inimeste vahistamine ning äge võitlemine  tsiviilisikutega tihedalt asustatud piirkondades. Al-Qaida ja Daesh on konflikti tulemusena Jeemeni mitmes piirkonnas suutnud kanda kinnitada.

Jaanuaris teatas ÜRO raport, et saudide juhitav koalitsioon on mitmeid rünnakuid suunanud tsiviilelanike pihta, nimetades ära 119 rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist.

Allikas: välisministeerium

Tagasi üles