Tarand soovitas parteidel loobuda surnud hingedest (1)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarel Tarand.
Kaarel Tarand. Foto: Tairo Lutter

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) aseesimehe Kaarel Tarandi hinnangul võiks korraldada erakondade liikmete elektroonilise kordusregistreerimise, et puhastada parteide nimekirjad nn surnud hingedest.

Tarand rääkis eile komisjoni senist tegevust kokku võtnud konverentsil, et erakonnaelus on veel hulgaliselt teemasid, kus on vähem selgust kui erakondade rahastamises. Ta tõi näiteks erakondade liikmeskonnad ning märkis, et kuigi liikmete nimekirjad on avalikud, ei saa nende järgi sugugi kindlalt väita, et kõik liikmed on tegelikult ka olemas ja erakondades tegutsevad.

Tarandi sõnul on ERJK töös ette tulnud juhtumeid, kus mõned inimesed on rahvastikuregistri järgi elust lahkunud, kuid nende pangakontodelt laekub ikkagi liikmemaksu. See näitab tema sõnul, et sagedast liikmearvestust erakondades ilmselt ei toimu.

Tarandi sõnul tasub liikmemaksu vaid väike osa parteilastest. «Kui riigitasandil ei tule kõne allagi, et maksukohuslastest ainult viiendik või kuuendik maksaksid makse, siis erakondades on tavapärane, et liikmemaksu kohustust ei kindlustata ega järgita täpselt,» rääkis ta.

Kui liikmemaksu tasumise järgi ei saa liikmete olemasolus veenduda, siis järgmine võimalus oleks Tarandi sõnul vaadata osalemist hääletamisprotseduuridel. Samas võtab erakondade üldkogudest tema sõnul osa väga väike hulk inimesi ja näiteks 15 000 liikmega erakond võib oma kõige tähtsamal hääletusel esimehe valida vaid mõnesaja häälega.

ERJK aseesimees võrdles erakondi teiste MTÜdega, kus tema sõnul nõutakse liikmemaksu maksmisest kõrvale hoidvalt liikmelt maks sisse või eemaldatakse ta liikmete nimekirjast. Samuti kehtivad MTÜde puhul tema sõnul kõrged kvooruminõuded, et tagada piisava osalejate hulga abil üldkoosoleku otsuste kvaliteet. Ka erakondadele võiks tema hinnangul kehtestada nõude, kui suur osa liikmetest peab otsuste langetamiseks üldkoosolekul osalema.

Tarand imestas, et tehniliselt arenenud riigis, kus kodanikud saavad kõikvõimalikke toiminguid teha elektrooniliselt ID-kaardiga, ei rakenda seda võimalust erakonnad. Ta märkis, et kui liikmed saaksid juhivalimistel e-hääletada, ei oleks vaja kõiki liikmeid mahutavate üldkoosolekute jaoks suuri paleesid, samuti oleks igale esimehele kasulik näidata, et tema poolt on hääletanud näiteks 5000 või 10 000 inimest.

Lisaks leidis Tarand, et kui on kahtlus, et liikmete nimekirju täidavad surnud hinged, võiks elektrooniliselt korraldada ka kordusregistreerimise erakondadesse.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles