/nginx/o/2008/09/27/77753t1h5986.jpg)
Keila lahingu mälestuskivi juurde Kumna teeristile kogunesid täna omaaegsed Pitka-poisid, et meenutada Keila lahingut 23. septembril 1944.
ERR.ee: Pitka-poisid meenutasid Keila lahingut
/nginx/o/2008/07/22/59176t1h87de.jpg)
27. september 2008, 20:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Napp kuu enne Punaarmee sissemarssi Tallinna septembris 1944 kutsus kontradmiral Johan Pitka rahvast üles relvi haarama. Lahingud Harjumaal, sealhulgas Keila lahing Kumna teeristil näitasid, et sakslastest vabanemise järel ei tervitatud venelasi Eestis lilledega, vahendasid ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Ajaloolase Mati Mandeli hinnangul oli Saksa armeest deserteerinud ja kontradmiral Johann Pitka üleskutsele järgnenud noorte Eesti meeste võitlus punavägedega katse taastada Eesti kaitsevägi.
«Kõige olulisem on just see, et püüti luua uuesti Eesti Vabariiki, mis ei õnnestunud,» rääkis Mandel.
Kuigi Keila lahingus jäädi ülekaalukale Punaarmeele alla ja hukkus paarkümmend eestlast, on lahingul erandlik koht Eesti ajaloos.
«Siin sõdisid mitte Saksa armee ja Vene armee, vaid Saksa armeest deserteerunud eestlased,» rääkis Mandel, kelle sõnul oli kogu selle vastupanuliikumise taga Pitka.