Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kallas: ükski seadus ei keela erakonnale mitut kõrget kohta

Siim Kallas. FOTO: Liis Treimann

Presidendiks kandideerimise valmisolekust teatanud Reformierakonna auesimehe Siim Kallase sõnul ei keela ükski seadus kandideerida presidendiks Reformierakonna kandidaadil, kuigi praegu on erakonna käes ka peaministri ja Euroopa Komisjoni voliniku koht.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles tänases Postimehes ilmunud intervjuus, et poliitilise loogika järgi ei ole Reformierakonnal väga palju põhjust presidendi kohale kandideerida, kuna peaminister ja Euroopa Komisjoni asepresident on Reformierakonnast.

Kallas ütles Postimehele, et Ansipi seisukoht on üks arvamus ja eelkõige sõltub kõik siiski kandidaadist endast.

«Et kõik kõrged ametikohad ei võiks olla ühe erakonna käes, pole kindlasti absoluutne loogika ja ma arvan, et lõppkokkuvõttes peaks kõik sõltuma inimesest endast, kas sobib ametikohale või ei sobi,» lausus Kallas.

Siim Kallas teatas laupäeval Tallinnas rahvusooper Estonia kammersaalis peetud kõnes, et on valmis presidendiks kandideerima, kui teda esitatakse. Kallase sõnul usub ta, et tal on võimalik leida endale teiste erakondade toetust. «Loomulikult on see võimalik, muidu ma ei usukski sellesse projekti,» sõnas ta.

Milline võiks olla toetus Kallasele riigikogu liikmete seas, ei soovi Kallas praegu prognoosida. «Ma olen nende kalkulatsioonidega ikka väga ettevaatlik, seda oskavad teised ilmselt paremini rääkida kui mina. Teoreetiliselt on kõik võimalik, kuidas see praktiliselt välja kukub, seda me näeme mõne aja pärast,» rääkis Kallas.

Teiste erakondade esindajatega ei ole Kallas seni oma võimaliku presidendiks kandideerimise küsimuses rääkinud ja konkreetseid kohtumisi ei ole kokku lepitud. «Kui kutsutakse, siis lähen kohtumisele,» ütles Kallas.

Kallase sõnul pole ta jätkuvalt viimasel ajal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega kohtunud, viimati rääkisid nad kaks aastat tagasi transporditeemalisel konverentsil, kus Savisaar oli Tallinna linnapeana ja tema Euroopa Komisjoni asepresidendina. Kallas ja Savisaar osalesid mõlemad veebruaris Tallinnas ka Eri Klasi ärasaatmisel, kuid siis nad omavahel ei rääkinud.

«Võib-olla see kohtumine Savisaarega tuleb, ma ei pea seda mingiks teab mis suureks teemaks,» sõnas ta.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles täna Postimehes ilmunud intervjuus, et kümme aastat tagasi oli enne presidendivalimisi poliitilise loogika mõttes täpselt samasugune olukord, nagu praegu.

«Peaminister oli Reformierakonnast, see olin mina, ja asepresidendiks Euroopa Komisjonis oli Siim Kallas. Ehk neil kaalutlustel otsustaski meie juhatus toona teha ettepaneku Toomas Hendrik Ilvesele, kes ei kuulunud siis Reformierakonda, ei kuulu praegu ega hakka ka tulevikus tõenäoliselt kuuluma. Minu meelest oleks vaja erakondadeülest lähenemist nüüdki. Keegi peaks initsieerima seda protsessi, et selgitada välja inimene, kes võiks saada 68 riigikogu liikme toetuse,» ütles Ansip.

Ansip märkis, et Siim Kallase laupäevane ütlus «ma olen valmis» on tubli.

«Selles pole mitte midagi, mis ei peaks avalikkusele või erakonnale sobima. Kui keegi iseennast pakub, siis see on tore, aga seaduse mõttes ettepaneku tegijad tegutsevad loodetavasti siiski heas usus, et see inimene võiks saada riigikogu toetuse. Mitte et korraldaksime kukepoksi või iludusvõistluse. Erakonnad peaksid pingutama, riigikogu peaks pingutama, et president riigikogus ära valida. See on riigikogu autoriteedi küsimus,» lausus Ansip.

Tagasi üles
Back