Lastekaitse liit kutsub võitlema laste vaesuse ja tõrjutusega

Uus lastekaitseseadus paneb just emale-isale või last kasvatavale isikule lapse õiguste ja heaolu tagamisel esmase vastustuse. Riik, omavalitsused ja selleks seatud isikud peavad neid toetama. Kõigil asutustel ja isikutel, kes lapsega kokku puutuvad, on ennetustöö kohustus.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Lastekaitse liit kutsus laupäeval oma üldkogul riiki aktiivsemalt tegutsema laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks.

MTÜ Lastekaitse liidu pöördumises seisab, et riik peab jõulisemalt töötama laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks. Samuti seisab pöördumises, et riigil on vaja töötada välja ja ellu viia eraldi tegevuskava laste vaesuse leevendamiseks. «Vaid nii saavad kõik lapsed täielikult realiseerida oma potentsiaali ja kasvada headeks kodanikeks, kes tagavad Eesti kestvuse,» rõhutab Lastekaitse liit oma pöördumises.

Lastekaitse liidu president Loone Ots ütles pressiteate vahendusel, et lapsed ei ole ise oma vaesuses süüdi ning enamasti ei saa nad ise oma olukorda parandada. «Näiteks paljudes peredes takistab rahapuudus lastel huviharidust saada.»

Lastekaitse liit kirjutab oma avalduses, et on aastakümnete vältel järjepidevalt juhtinud tähelepanu vajadusele vähendada laste vaesust, soovitades tegelda koolitoidu, toimetulekutoetuse tõstmise, tervistav suvepuhkuse, varajase märkamise, kiusamise ennetamise, tugiisikuteenuse, kohustusliku arstliku kontrolli teemadega.

Samas viidatakse, et õiguskantsler juhtis teravale laste vaesuse probleemile tähelepanu aastal 2012, tuues välja lastega perede probleemid ja vajadused ning koondades ettepanekud laste vaesuse leevendamiseks. Märtsis 2013 Eestit külastanud Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Nils Muižnieks rõhutas, et laste vaesus vajab Eestis rohkem tähelepanu, ning aeg on tõsta sotsiaalkaitse taset, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele rühmadele, sealhulgas lastele ja lasterikastele peredele.

Euroopa Komisjon on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele koostada Eestis ühtne strateegiaraamistik vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemide lahendamiseks. See edendaks võrdseid võimalusi nii, et kõik lapsed saaksid täielikult realiseerida oma potentsiaali.

«Paraku puudub Eestis siiani läbimõeldud strateegia laste vaesuse leevendamiseks,» märgib Lastekaitse liit.

Samas tunnustab liit valitsust sammude eest, millega on vähendatud vaesust ning sotsiaalset tõrjutust, nagu näiteks 2015. aastal kehtestatud lapsetoetuse, vajaduspõhise peretoetuse ja toimetulekupiiri tõus lapse kohta.

Ühtlasi arutas lastekaitse liit oma üldkogul möödunud aasta olulisemaid tegevusi.

Rahvusvahelise areenil toimunust tõi liit esile, et üleeuroopaline partnervõrgustik Eurochild nimetas MTÜ Lastekaitse Liit oma ametlikuks esindajaks Eestis. Lastekaitse liidu ja valdkondlike vabaühenduste koostöös sündis ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, mis esitati ÜRO Lapse Õiguste Komiteele.

Jõudsalt laienes MTÜ Lastekaitse Liit suurprojekt «Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”. Aasta 2015 lõpuks oli sellega liitunud 439 lasteaeda ja 81 kooli üle Eesti. Viie aasta jooksul on metoodika «Kiusamisest vabaks!» abil loodud tugev ja toetav võrgustik maakonna haridusspetsialistidest ning mudellasteaedadest- ja koolidest, kes kaasavad piirkondlike teabepäevade kaudu tervet kogukonda. 

Otsa sõnul pööras Lastekaitse liit möödunud aastal tähelepanu eelkõige laste turvalisuse edendamisele erinevates elukeskkondades. «Meie tegevused aitasid edendada lapse õigusi ja kujundada lapsesõbralikumat ühiskonda,» ütles Ots möödunud aastat kokku võttes.

Lastekaitse liidu üldkogul valiti ka vanematekogu uus koosseis ning liidu «Aasta liige 2015», kelleks sai Tapa Lastekaitse Ühing. Panuse eest vabatahtlikku lastekaitseliikumisse tunnustati ka Sillamäe, Pärnumaa ja Tallinna Lastekaitse Ühingut.  

Tagasi üles