«Me oleme Peter Kentiega kohtunud, kuid EAS on hetkel seisukohal, et me jätkame oma brändiga. Üks tõsisemaid argumente hollandlase kontseptsiooni vastu on täna see, et sõnakombinatsioone cutest, finest või funniest ei saa kasutada teistes keeltes peale inglise keele. Ei saa eeldada, et Eesti suunab oma brändi ainult ingliskeelsele maailmale,» ütles Tomberg Postimehele.
Tomberg märkis, et hollandlase pakutud kontseptsioon sobib küll ingliskeelsele maailmale, aga kahjuks ei saa kasutada seda kontseptsooni teistes keeltes. «See peab olema kindlasti ühtne bränd ühe selge käekirjaga. Kas teie olete näinud mõne riigi brändi, mis oleks erinevates keeltes erinev. Ei ole. See on ka vastus küsimusele, miks ei saa võtta kasutusele seda brändi ainult ingliskeelse maailma jaoks,» ütles Tomberg.
Tombergi sõnul on EASi brändimeeskond hollandlase pakkumist arutanud ja otsustanud minna oma brändi arendamisega edasi. «Me oleme oma disainerite meeskonnaga täna arendamas oma kontseptsiooni, mida me oleme ka riigikantseleile tutvustanud,» lausus ta.
Praegu on EASi jaoks esmatähtsad Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva märgi ja Euroopa Liidu eesistumise märgi arendamine, seejärel on kavas vaadata Eesti brändi kontseptsiooni laiemalt.
«Eesti brändi kontseptsiooni arendamisega jätkame terve suve ja sügise ja kui oleme jõudnud tulemuse lähedale, siis teavitame sellest avalikkust,» lisas ta.
Tomberg märkis, et ka temale tundus Peter Kentie pakutud lahendus esmapilgul fantastilisena. «Kui ma sellega esimest korda kokku puutusin, siis vaatasin, et riigibrändi jaoks on lahendus olemas. Aga kui sa hakkad sisu peale mõtlema, kuidas seda kasutada, siis läheb keerulisemaks,» tõdes Tomberg.