/nginx/o/2016/01/05/4853315t1h2ae9.jpg)
Euroopa Komisjoni asepresident energialiidu alal Maroš Šefčovič ütles, et pole näinud ühtegi äriprojekti, mida oleks poliitiliselt rohkem vastustatud kui Nord Stream 2 (NS2) torujuhet. Kui selle ehitajad soovivad oma praegused plaanid – valmimisaeg 2019. aasta – ellu viia, siis peavad nad tema sõnul arvestama kõigi Euroopa Liidu reeglitega, kaasa arvatud kolmanda energiapaketiga.
Gazprom ja viis Euroopa suurt energiafirmat soovivad ehitada teist Nord Streami gaasitoru Venemaalt Saksamaale. Üks 2009. aastal vastu võetud Euroopa kolmanda energiapaketi eesmärke oli mitmekesistada Euroopa Liidu energiaallikaid, ent selle torujuhtme ehitus pigem suurendaks meie sõltuvust maagaasist. Kas selle projekti realiseerumine ei oleks mõra energialiidu põhimõtetes?
Oleme öelnud, et kui räägime ettepanekutest NS2 kohta, siis need pole energialiidu peamiste eesmärkide ja energiajulgeoleku strateegiaga kooskõlas, sest meile on oluline energiaallikate mitmekesistamine. Energiaallikate mitmekesistamise all peame silmas uute energiaallikate otsimist, mis peaksid tulema uutest allikatest ja uutelt varustajatelt. Ja sellisel juhul ei vasta NS2 selgelt mitmekesistamise kriteeriumile Euroopa energialiidu ning energiajulgeoleku strateegiates.
NS2 esindaja Balti riikides Romāns Baumanis ütles mulle mõni nädal tagasi, et selle torujuhtme ehitamist kolmanda energiapaketi reeglid ei sega. Kas see vastab tõele?
Meie hinnangul peab iga projekt, kaasa arvatud NS2, nii ehitus- kui ka planeerimisjärgus arvestama täielikult Euroopa Liidu seadustega, ning kolmas energiapakett on osa neist. Nad peavad neid põhimõtteid arvestama, nagu ka riigihanke ja keskkonnakaitse reegleid.
Ma usun, et küsimus, millele ta viitas, oli see, mis on seotud kolmanda energiapaketi reeglite täieliku kohaldamisega off-shore-/avamereosale torujuhtmest. Sellel teemal on erinevaid arvamusi, aga meie hinnangul tuleb ELi seadustega arvestada ka ühenduse territoriaalvetes ja majandusvetes. See on väga spetsiifiline juriidiline olukord, sest osa torujuhtmest on kahe jurisdiktsiooni kokkupõrke kohas – ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt ELi õigusnormid.
Me peame vältima selliseid olukordi ega saa selle projektiga endale lubada juriidilisi lünkasid. Seetõttu soovitame luua spetsiaalne juriidiline struktuur, et ELi seaduste põhimõtetest kinni peetaks. Loomulikult on mitu võimalust, kuidas seda teha, aga oleme varem näinud, et eelmisel korral samasuguses olukorras olles otsustas Saksamaa valitsustevaheliste kokkulepete kasuks, näiteks sõlmisid nad kokkuleppe Norraga.
Aga kõik ELi seaduste põhimõtted peavad olema kaitstud ja seetõttu usume, et see juriidiline struktuur peaks olema üks võimalusi, kuidas lahendada enamik problemaatilisi küsimusi, kui arutame selle projektiga seostuvaid juriidilisi küsimusi.
Kui nüüd tulla nende võimalike juriidiliste lünkade juurde, siis kas nende olemasolu näitaks, et kolmanda energiapaketi ettevalmistamisel võis olla vigu või on asjaolusid, mida toona ei suudetud ette näha?
Kolmanda energiapaketi eesmärk oli elavdada konkurentsi ELi ühisturul. Selle loomiseks kehtestati mitu aluspõhimõtet: mahu jaotamine, kolmandate osaliste ligipääs infrastruktuurile jms.
Näeme, et kolmas energiapakett on aidanud suurendada konkurentsi ELi ühisturul ning selle on vastu võtnud kõik liikmesriigid. Seetõttu on mul raske näha, et selle loomisel oleks mingeid vigu tehtud. Ainus tekkiv küsimus on see, kuidas kohaldatakse kolmas energiapakett avamere osale torujuhtmest, aga ka siin usume, et kui torujuhtmed läbivad ELi liikmesriikide off-shore-merepõhja, siis tuleb ühenduse põhimõtteid täielikult arvesse võtta ja nii on see ka NS2 puhul.
Millal ütlete välja oma seisukoha, kas praeguste reeglite juures on võimalik NS2 planeeritud kujul ehitada?
Siiamaani oleme saanud üsna vähe infot, sest esimene n-ö regulatiivne peatus, kus projekti arutatakse, on Saksamaa energiaturu regulaator. Seetõttu võtsime nendega ka ühendust. Tõstsime selle kontakti käigus esile kõik need probleemid ja küljed ning meie kontakt nendega kestab.
Saame võtta vastu selgeid seisukohti ja otsuseid siis, kui meil on täpne info ja konkreetsed ettepanekud ning need on kinnitatud Saksamaa regulaatori poolt. Selline on see protsess ja praegu me selles olukorras veel ei ole. Seetõttu oleme seni rõhutanud, et ELi seadusi tuleb kõikides aspektidest arvesse võtta.