Üksikud pensionärid hakkavad järgmisest aastast lisatoetust saama

FOTO: SCANPIX

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna saatis viimasele kooskõlastusringile eelnõu, mille alusel hakatakse järgmisest aastast maksma üksi elavatele pensionäridele ühekordset toetust.

Eelnõu järgi hakkab üksinda elavate pensionäride toetuse süsteem tööle 2017. aasta 1. jaanuarist ja riigieelarves on selleks ette nähtud 10 miljonit eurot. Toetust hakatakse maksma kord aastas oktoobrikuus ja selle suurus on 115 eurot.

Tsahkna sõnul puudutab see 97 000 Eesti pensionäri, kes elavad üksinda. «See on väike leevendus nendele, kelle kulud on, eriti üksi elades, kindlasti suuremad,» põhjendas minister.

Toetust saab pensionär, kes on vähemalt 1. aprillist kuni 30. septembrini elanud üksi ja kelle netopension ehk pension, millest on maha arvutatud tulumaks, on alla 402 euro kuus. 

See, kas pensionär elab üksinda, tehakse kindlaks rahvastikuregistri andmete alusel. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja selgitas, et elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel.

Toetust taotlema ei pea, vaid selle otsustab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist ja teavitab sellest isikut näiteks e-posti teel.

Pensionäritoetuse saamiseks peab pensionär olema jooksva kalendriaasta 1. aprillil vanaduspensionieas. Kui pensionär jõuab vanaduspensionikka hiljem, siis sel kalendriaastal tal pensionäritoetusele õigust ei ole, vaid see õigus tekib uuel kalendriaastal.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine isik töötab või ei tööta, samuti ei arvestata isikule makstavaid muid sotsiaaltoetusi või muid tulusid, näiteks üüritulu. Töise tulu mittearvestamine on seotud sellega, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sh osalise koormusega.

Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Statistikaameti andmetel  elas 2014. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 40,1 protsenti vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 73,7 protsendini. Enamasti on üksi elavate vanaduspensioni saajate sissetulek kuus vahemikus 301–400 eurot.

Tagasi üles