Riigikogu teeb juuniküüditamise 75. aastapäeva puhul avalduse

Juuniküüditamise aastapäeva tähistamine.

FOTO: Margus Ansu

Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Mart Nutt andis täna parlamendi menetlusse eelnõu, millega riigikogu võtab vastu avalduse juuniküüditamise 75. aastapäeva puhul.

Avaldus on plaanis vastu võtta juuniküüditamise aastapäeval, 14. juunil ning selle tekst on järgmine:

«Riigikogu mälestab neid inimesi, keda 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditati ning kellest paljud kaotasid oma pered ja enda elu.

Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid eesti naisi, mehi ja lapsi tabas kommunistliku Nõukogude okupatsioonide võimu verine vägivallaaktsioon. Selle traagilisel päeval vahistasid öö pimeduses ja varahommikul relvastatud Nõukogude okupatsioonivõimud pea 10 000 Eesti kodanikku.

Ka 75 aastat hiljem langeb meile kohustus meeles pidada seda vägivaldset kuupäeva ning nende eestlaste traagilist saatust ja elamata jäänud elu. Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ning selle teadmise ja mälestuse edasikandmine tulevastele põlvedele.»

Avalduse eelnõule on alla kirjutanud riigikogu kõigi kuue fraktsiooni esindajad, teiste seas kõigi fraktsioonide esimehed. Avalduse eelnõule on alla kirjutanud Martin Kukk, Jaak Madison, Keit Pentus-Rosimannus, Kalvi Kõva, Maire Aunaste, Andres Metsoja, Sven Mikser, Aadu Must, Rein Ratas, Andres Anvelt, Külliki Kübarsepp, Kalev Kotkas, Kadri Simson, Raivo Aeg, Arno Sild, Martin Helme, Raivo Põldaru, Urve Tiidus, Anne Sulling, Uno Kaskpeit, Andres Herkel, Andres Ammas, Priit Sibul, Krista Aru, Mart Nutt, Viktoria Ladõnskaja ja Eiki Nestor.

Okupatsioonivõim küüditas 14. juunil 1941 Siberisse üle 10 000 inimese, neist 80 protsenti olid naised, lapsed ja vanurid. Samal ajal korraldati operatsioon ka Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola aladel, Bessaraabias, Leedus ja Lätis.

Poliitilised arreteerimised ja mõrvad jätkusid Saksa okupatsiooni aastatel 1941 –1944 ja Nõukogude Liidu teise okupatsiooni ajal 1944 – 1991. Märtsiküüditamise ohvriks langes 1949. aastal üle 20 000 Eesti elaniku, enamik neist olid naised ja lapsed.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles