Üksiku süürlanna ohtlik teekond Euroopasse

, Ida prefektuuri kommunikatsioonijuht, Kreeka
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõrmejälgete võtmine Moria põgenikelaagrisse registreerimisel
Sõrmejälgete võtmine Moria põgenikelaagrisse registreerimisel Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa välispiiride agentuuri Frontex liikmena Kreekas viibiv Ida prefektuuri kommunikatsioonijuht Olja Kivistik kirjutab üksiku süürlanna teekonnast Euroopasse ning elust Moria põgenikelaagris.

«Ma tulin kodumaalt ära, sest kartsin oma elu pärast. Mul oli hirm, et võin ükskõik mis hetkel surma saada, kuid ega mu elu praegugi lihtsam ole.» Need on 30. eluaastastes naise sõnad. Riham (nimi muudetud) nõustus oma lugu rääkima. «Ma tahan, et inimesed mõistaksid, miks me Süüriast ära tuleme. Me ei taha olla koormaks, kuid me tahame elada. Turvaliselt.»

Süüria kodusõda algas ligi kuus aastat tagasi. Riham elas koos oma mehe ja nelja lapsega piirkonnas, mida peetakse üheks kõige turvalisemaks. Ligi kaks aastat tagasi lahutas ta mehest, kes ei lase tal nüüd lastega suhelda. Mees jättis naise ilma elukohast, igasugusest varast ning ainsastki stabiilsusest, mis tal seni sõjast räsitud piirkonnas olla sai. Tollal töötas Riham zumbatreenerina. Zumbast rääkides lähevad naise silmad särama. «Ma olen õnnelik, kui saan tantsida. Vaid tantsimise ajal unustasin ma selle, et üle mu pea lendavad sõjalennukid ja paar kilomeetrit eemal tulistatakse.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles