/nginx/o/2010/12/02/476756t1h5f60.jpg)
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg tunnistas, et õnnetuste üldise arvu vähenemise kõrval on kasvanud tulekahjudes hukkunute ja uppunute arv, mida ta osalt pidas ka ennetustööks eraldatud raha vähenemise süüks.
Tüüpiline tulekahjus hukkunu: suitsetav meespensionär
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu hukkus tulekahjudes 69 inimest ning uppus 97. «Üldiselt hindame, et tulekahjudes hukkunud inimeste arv on üldises kõikumises lubatud piirides. Paneme selle halva aastaalguse peale, kui hukkus palju inimesi ja teiseks vähendasime ennetusele eraldatud raha,» selgitas Timberg siseministeeriumis toimunud mullust aastat kokkuvõtval pressikonverentsil.
Kui varem oli päästeametil ennetuseks 640 000 eurot (10 miljonit krooni), siis mullu 260 000 – 320 000 eurot (4-5 miljonit krooni). «Kas see mõjus nii kiiresti hukkunute arvule, ei tea - elu näitab, aga selline võimalus on olemas,» arutles Timberg.
Päästeameti koostatud statistika järgi on tüüpiline tulekahjus hukkunu mees (77 protsendil juhtudest), 51-70-aastane, pensionär ja eestlane (72 protsendil juhtudest). Tüüpiline tulesurm juhtub nädalavahetusel puidust eramus, kus suitsuandur puudub (61 protsendil). Hukkunu on leitud diivanist, voodist või tugitoolist ning tulekahju on saanud ligi pooltel juhtudel alguse suitsetamisest.
Uppujate arv ebanormaalne
Uppumissurmade statistika näitab, et enamik hukkunutest oli meessoost (86 protsenti). «Paljud olid alkoholijoobes, iga kümnes oli laps – see on eriti ärritav. See on laste järelevalve, oma peres hoolivuse küsimus. Me peame muutma inimeste suhtumist, sest nende laste elu jäi elamata,» rääkis Timberg.
«Uppunud on väga suur hulk inimesi ja see ei ole normaalne,» leidis Timberg.