Täna esitletud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni raporti kohaselt on väärteo trahvide laekumine viimastel aastatel halvenenud, sest politsei määratud, kuid riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa oli eelmise aasta lõpul kasvanud 37 miljoni euroni (581 miljoni krooni).
Raporti koostaja Hannes Rummi sõnul peab kahjuks endiselt paika riigikontrolli auditi kolme aasta tagune tõdemus, et riigil jääb väärteotrahvide arvelt saamata kümnetes miljonites eurodes mõõdetav tulu ning täitmata jäänud karistuste suur arv ei mõjuta inimesi uutest õigusrikkumistest hoiduma.
Riigieelarve kontrollikomisjoni raport võrdleb viimaste aastate muutusi väärteotrahvide laekumises riigikontrolli 2008. aastal valminud auditiga, mille kohaselt oli 2005. aastal riigieelarvesse laekumata jäänud trahvide summa umbes 17 miljonit eurot (264 miljonit krooni).
«Trahvide laekumine on halvenenud nii valitsusest sõltumatutel kui sõltuvatel põhjustel,» märkis Rumm. «Esimeseks põhjuseks on inimeste halvenev maksevõime seoses majanduslangusega ja teiseks riigi suutmatus trahve efektiivselt sisse nõuda.»
Venivad IT-lahendused
Raport tõdeb, et kolm aastat tagasi riigikontrolli tehtud soovitustest olukorra parandamiseks on rakendunud vähesed.
Venivad või on vigaselt käivitunud IT-arendused, mille tõttu riigil puudub tänini usaldusväärne ülevaade trahvide menetlemise kohta ning selleks kulub ebaefektiivselt palju aega ja tööjõudu. Sageli pole riigil üldse ülevaade sellest, mis trahvidest on saanud.
«Politsei määrab trahvi, see raha peab laekuma riigieelarvesse, kust peab see info tulema politsei infosüsteemi, sealt peaks selle saama edastada kohtutäituritele, kes peaks omakorda andma politseile ühel hetkel tagasisidet, kui keegi oma trahvi vaidlustab ja sellega kohtusse läheb...» kirjeldas Rumm infoliikumise keerdkäike. Kuna aga arenduste toppamise tõttu info ei liigu, vahetatakse seda infot praegu käsitsi, mistõttu palju võib sisse tulla vigu.
Näiteks politsei- ja piirivalveametis tegeleb väärteotrahvide alase info vahetamise ja kontrollimisega 75-100 inimest üle Eesti. «Kui suuta see töö elektroonseks muuta, oleks see palju efektiivsem ja usaldusväärsem,» arvas Rumm.
Kiiruskaamera trahvid laekuvad hästi
Järsult on langenud ka õigeaegselt – 15 päeva jooksul – tasutud trahvide osakaal. Majanduskasvu aastatel oli see 46 protsenti (2005.) ja 37 protsenti (2006. aastal). Masu-aastatega sai see protsent tõsise tagasilöögi – 2009. aastal tasuti tähtaegselt vaid 23 protsenti ja mullu 10 kuuga 27 protsenti trahvide summast. «Mullu paranes protsent selgel põhjusel, et tööle hakanud kiiruskaamera abil määratud trahvide laekumine on üldiselt palju parem kui teiste trahvide laekumine,» sõnas Rumm.
Umbes 70 protsenti kõigist Eestis kogutavatest väärteotrahvidest menetleb politsei- ja piirivalveamet. 2009. aastal määras politseiamet 180 296 rahatrahvi summas ligi 15 miljonit eurot (232,7 miljonit krooni), millest ligi 70 protsenti määrati liiklusseaduse alusel.
Trahvid valitsuse prioriteediks
Riigieelarve kontrollikomisjoni raport peab vajalikuks väärteotrahvide muutmist valitsuse jaoks esmatähtsaks tegevuseks, sest praegu on väärteotrahvidega tegelemine killustunud mitme ministeeriumi ja ametkonna vahel.
«Raport soovitab valitsusel läbi analüüsida ka võimalus koondada riigi nõuded võlgnike vastu ühte keskusesse ja suunata ühele isikule määratud trahvid sundtäitmiseks ühele kohtutäiturile,» ütles Rumm.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni raportiga on võimalik tutvuda komisjoni koduleheküljel.