Piirissaarlased kahtlustavad sarisüütajat, politsei lükkab hirmu ümber

Eile õhtul pärast kümmet süttinud hoone oli seisnud juba aastakümneid tühjalt ega olnud ühendatud vooluvõrguga.

FOTO: Lõuna päästekeskus

Tänavu juba kolmanda tulekahju väiksel Piirissaarel põhjustas suure tõenäosusega süütamine. Alates maikuust on saarel puhkenud kolm tulekahju ja hävinud seitse hoonet, teiste hulgas kirik, kuid politsei kinnitusel pole tegemist sarisüütamistega. 

Eile õhtul pärast kümmet süttinud hoone oli seisnud juba aastakümneid tühjalt ega olnud ühendatud vooluvõrguga. Ka lähimates majades pole elanikke. 16. mai öösel põles väikesaarel maha elumaja ja kirik, siis tuvastas päästeamet süüdlasena ühes elumajas süttinud sügavkülmiku. 30. juuli põlengu puhul kõneldi põhjusena esialgu mopeedi akulaadijast, ent see võimalus langes uurimise käigus ära. Niisiis tekitas küsimusi juba teine põleng ja päästeamet andis selle põhjuste uurimise üle politseile. Ka täna läks koos päästeameti menetlejaga saarele põlengu põhjusi välja selgitama politsei kriminalist, ning see viitab võimalusele, et politsei alustab kriminaalmenetlust.

Kustutustöödel osalenud Piirissaare vabatahtlik Jelladi Jeršov kinnitas samuti Postimehele, et seekordse tulekahju sai põhjustada üksnes süütamine.

Piirissaarel on praegu alaliselt vaid 60 peamiselt vanemaealise inimese ümber. Nooremad mehed suundusid juba pühapäeval mandrile, et asuda esmaspäeval tööle. Niisiis on süütaja suure tõenäosusega keegi saare elanikest, ehkki täielikult ei saa välistada ka seda, et kurjategija sõitis saarele oma paadiga ja lahkus siis.

«Uurime põhjalikult, kas tuli võis valla pääseda kellegi hooletusest või tahtlikust tegevusest. Praegu teadaolevalt hoones elektrit ei olnud ning see välistab elektriseadmetest tuleneda võivad õnnetused,» rääkis Tartu politseijaoskonna politseikapten Anita Peiponen.

Politsei ei pea sarisüütaja versiooni tõenäoliseks

Ta lisas, et iga tulekahju põhjuse uurimine on  keeruline, sest hulk tõendeid hävib. «Olukorras, kus tuli ja kustutustööd kahjustavad politseile uurimiseks vajalikke tõendeid, kasutame töös teisi keerukamaid meetodeid. Muu hulgas uurivad kriminalistid põhjalikult sündmuskohta asitõendite kogumiseks ning uurijad küsitlevad kohalikke inimesi,» selgitas Peiponen uurimistoiminguid, mida täna keskpäeval saarele suundunud politseinikud koos päästeeksperdiga Piirissaarel läbi viivad.

Kuigi selle põlengu täpsemad tagamaad on parasjagu selgitamisel, on politsei tööpraktika on näidanud, et üldjuhul saavad sellised tulekahjud alguse mõne elektriseadme rikkest või hooletust ümberkäimisest lahtise tulega. Esinenud on ka juhtumeid, kus on süüdatud kindlustuspettuse eesmärgil.

«Praegu, kui uurimistoimingud käivad, ei ole alust siiski arvata, et tegu oleks sarisüütamisega. Varasemate tulekahjude uurimine Piirissaarel ei ole selle kahtlustamiseks samuti põhjust andnud, ent kahandab sellegipoolest arusaadavalt saarel paikneva kogukonna turvatunnet. Praegu saame aga kinnitada, et puuduvad andmed, mis sunniks ümber hindama varasemate põlengute tekkepõhjuseid, milles süütamist ei ole tuvastatud,» ütles Peiponen.

Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits rääkis, et kui teade Piirissaare põlengust häirekeskusele laekus, reageerisid juhtunule ka lähipiirkonna piirivalvurid kahe alusega, et päästjad saarele kohale aidata. Teel sihtkohta, Laaksaare laevateede ja Eesti väravate ristumiskohas, sattusid need kaks alust kitsal laevateel pimedal ajal üksteisele liiga lähedale ning põrkasid omavahel pardaid pidi kergelt kokku. Löögi tagajärjel kukkus üks paadininas istunud päästeametnik vette, ta aidati kohe paati tagasi. Samuti sai paatide kokkupõrkes kerge põrutuse üks alust juhtinud piirivalvur.

«Täiendavat ohtu sellest vahejuhtumist kellelegi ei olnud ning kokkupõrge ei mõjutanud abi andmise kiirust Piirissaarel, kuna mõlemad alused jätkasid kohe teekonda,» kinnitas Ernits. Meedikud kontrollisid vahejuhtumis osalenud ametnike tervisliku seisundi üle ning mõlemad jätkasid teenistust. Selle vahejuhtumi üksikasju selgitab politsei sisekontrollibüroo.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja teatas täna õhtul, et Piirissaarel ligi kolm tundi menetlustoiminguid läbi viinud piirkonnapolitseinik, kriminaaluurija ning kriminalist kogusid sündmuskohalt olemasolevad tõendid, võtsid ekspertiisi jaoks proove, küsitlesid kohalikke inimesi ning kogusid muu vajamineva info uurimise läbiviimiseks.

Põlengu kõigi põhjuste väljaselgitamiseks käib kriminaalmenetlus paragrahvi alusel, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist, kui sellega on tekitatud oluline kahju, lisas ta.

Tagasi üles