Kirja funktsioon meie ühiskonnas kahaneb ja seetõttu ka inimeste teadlikkus sellest või vajadus seda osata väheneb, rääkis Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.
Päll: kirja ülesanne ühiskonnas kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me suhtleme arvutiga, siis me ei pea kõike kirjutama, me võime ka häälega paljusid asju juhtida, seetõttu pole vaja nii palju kirjutamist kui varem,» selgitas ta intervjuus «Terevisioonile», vahendavad ERRi uudised.
Pälli sõnul on paratamatu, et keel mõnevõrra muutub ja lihtsustub, nii näiteks pole inimestele enam selged paljud traditsioonilised käänamisviisid.
Õigekirja kohta sõnas ta, et suuri muudatusi ilmselt tulla ei saa, sest tegu on konservatiivse valdkonnaga, aga siiski tuleb arvestada seda, et kirjakeel peab olema enam-vähem jõukohane kõigile inimestele.
Teisalt tõdes Päll, et ametlik keel või halduskeel on läinud liiga keeruliseks ning selle arusaadavamaks muutmisega tuleb tegeleda.