Savi ei unusta midagi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik, mis osalejal endal on vaja keraamikatundi kaasa võtta, on süvenemis- ja kaasamõtlemisoskus ja sõrmed.
Kõik, mis osalejal endal on vaja keraamikatundi kaasa võtta, on süvenemis- ja kaasamõtlemisoskus ja sõrmed. Foto: Liis Treimann

Mõistatusele «Mis see on, pealtnäha igav, seest sõltuvusttekitav?» on vähemalt üks õigeid vastuseid «keraamika tegemine». Arter käis Olustvere keraamikakojas käsi saviseks tegemas ja arutles sealse õpetaja Kaie Pungasega savi hingeelu üle.

Ega vist ole kellelegi üllatus, et iga meister näeb oma töövahendit elusana, nii ka keraamik Kaie Pungas, kes ütleb, et savi jätab kõik meelde, mis temaga tehakse. «Ta ei anna üldse andeks, ta on täiesti elus materjal. Sellepärast on oluline teda mitte väga väntsutada. Kuuma käes läheb savimass pehmeks ja teeb kõik temaga tehtud liigutused jälle tagasi. Nii võib sirge asi minna põletuse käigus vormist välja, loperguseks.» Sellised õpetussõnad kaasas, alustame savist koorekannu tegemist.

Ettevalmistus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles