Sisuturundus

Kuidas ära tunda noore valmisolek astuda tuttavast keskkonnast välja?

FOTO: Erakogu

Välismaal kogemuse omandamine on noorte hulgas väga aktuaalne teema. Seda suuresti seetõttu, et minemishuvilisi on palju ning võimalused on noortele muutunud hõlpsasti kättesaadavaks. 

On hea, et noortel on suur hulk valikuid, mille seast tuleb enda jaoks see õige leida. Samas võib juhtuda, et noor ei tunne ise ära, kas ta ka tegelikult tahab ja on valmis minema võõrasse keele- ja kultuuriruumi. Siin saavad olulist rolli mängida noort nõustavad inimesed. 

Esmane analüüs: ekstravertsed vs introvertsed noored

Laias laastus võib karjäärispetsialisti poole pöörduvad noored jagada kaheks: need, kes saabuvad oma konkreetsete mõtetega ja need, kes pigem alles unistavad väliskogemuse omandamisest. Mõlemal juhul on esimeseks sammuks karjääriplaani tugevuste ja nõrkuste analüüs ning kriitiline üle vaatamine, millised on noore võimalused ja mis võib saada takistusteks. Välismaale õpirändama minekus mängib suurt rolli noore motiveeritus ja eesmärgipärasus.

Kui ekstraverdist noored on karjäärivestluste käigus hästi plaanipärased, oskavad oma mõtteid argumenteerida, teavad ise võimalikke eesootavaid raskusi välja tuua ja on valmis nendest õppima, siis introverdid väljendavad end vastupidiselt. Tavaliselt on peamisteks tunnusjoonteks muretsemine, näiteks, kas keeleoskus on ikka piisav, hirm üksinda mineku ees jne. Võib tunduda, et neil puudub valmisolek oma tavapärasest keskkonnast välja astumiseks.

Rajaleidja näidete põhjal võin öelda, et ka vaiksemal ja tagasihoidlikumal noorel võib olla motivatsioon väga suur ja kindel siht silme ees. Mõni vaiksem inimene just vajab võimalust kogeda midagi tavapärasega võrreldes uut. Oluline on aidata noorel teadvustada oma oskusi ja olemust, aidata leida oma tugevused ning avastada võimalusi nende arendamiseks. Mõnikord piisab väga lihtsast, kuid kindlasõnalisest julgustamisest.

Kindla soovi tuvastamine ja ettevalmistus ootamatusteks

Lisaks noores kindla soovi leidmisele on tähtis ka oskus ja valmidus elada võõras kultuuriruumis koos erinevate inimestega. Valitud välismaine keskkond võib reaalsuses osutuda väga erinevaks oodatust ja oma harjumuspärasest ümbruskonnast. Kardinaalsete erinevuste korral tabab välismaale saabunuid tihti kultuurišokk, millest ülesaamiseks on olulisel kohal seesama soov ja siht, miks üldse kodunt ära mindi. Aidates noorel eelnevalt hinnata tema valmisolekut iseseisvaks eluks välisriigis, eemal harjumuspärasest, saab tihti selgeks, kas see noor on ka päriselt valmis. 

Mööda ei saa vaadata ka võõrkeele valdamise oskustest. Kui noor ei räägi valitud sihtriigi keelt, siis missugune on tema valmidus see keel omandada ja kuidas on ta mõelnud senini hakkama saada. See tähendab tihti lisastressi ja ajakulu, valmidust sellega toime tulla on  soovitatav katsetada enne välismaale minekut.

Katsetage võimalustega kodumaal

Kui nõustaja tunneb, et noor ei ole veel päris küps rahvusvahelise kogemuse omandamiseks, siis võib talle katsetamiseks soovitada kodumaal pakutavaid võimalusi – osaleda keelelaagrites, noortekeskuste ja -organisatsioonide rahvusvahelistes tegevustes, suhelda Eestisse saabunud välismaa vabatahtlikega või mõnda teist emakeelt kõneleva inimesega. Rajaleidja spetsialistid pakuvad ka erinevaid simulatsioone, küsimustikke ja töölehti, kui on soov kiiremini testida noore valmisolekut väliskogemuseks. See annaks noorele aimu, mida kujutab endast teisest rahvusest inimesega suhtlemine.

Suurimaks väljakutseks siinkohal on nii noorele kui ka karjäärispetsialistile hankida vajalikku teavet  välismaarände kohta. Noorel on oluline jõuda selgusele iseendas ning koguda vajalikke fakte ja infot sihtriigi ja tegevuse kohta, mida tegema minnakse. Nõustaja ülesanne on kõrvaltvaatajana aidata hinnata ja analüüsida noore tegelikku soovi ja valmisolekut.

Soovid rohkem teada õppimisvõimaluste kohta kodu- või välismaal, uuri lähemalt www.rajaleidja.ee/euroopasse

FOTO: logo

Tagasi üles