Krediitkaardivõltsijad saatsid siin röövitud raha Venemaa bossile
/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
4. märts 2011, 23:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/15/386736t1h7d39.jpg)
Harju maakohus mõistis süüdi küberkurjategijate jõugu, kes varastasid võltsandmeid kasutades välismaalastelt miljoneid kroone.
Kokku on kohtu all 16 meest. Eesti poolsete kurjategijate jõugu ninamees Pavel Ussin sai seni veel tuvastamata inimeselt hulgaliselt krediitkaartide andmeid. Pavel kopeeris andmed tühjadele plastikust toorikutele, millega hakati Hansapanga sularaha automaatidest raha välja võtma. Peamiselt tegutseti Tallinnas, aga kurjategijad võtsid sularaha välja Tartus, Pärnus, Rakveres, Tapal ja Keilas, vahendas Reporter.ee videolõik.
Pavel saatis 70 protsenti välja võetud rahast Venemaale samale isikule, kellelt ta klientide andmed sai. Kahtluste vältimiseks aitasid raha Venemaale saata ka Roman Resko ja Roman Kankan. Mehed värbasid rahaülekannete tegemiseks veel teisigi variisikuid.
Kurjategijatel aga pikka pidu ei olnud ning politsei sai 2005. aasta oktoobri algul tegutsemist alustanud kelmidele mõne kuuga jälile.
2006. aastal alustati keskriminaalpolitseis kriminaalmenetlust selles, et lühikese aja jooksul võeti välja võltsitud krediitkaartidega Eesti sularahaautomaatidest ligikaudu viis miljonit Eesti krooni.
Vaatamata sellele, et asi on kaua veninud, on prokuratuur politsei tööga väga rahul. «Sellele eelnes pikk jälitus- ja analüüsitöö ning koostöö erinevate riikide õiguskaitseorganitega kui ka meie finantsasutustega, kellel selle juhtumi lahendamisel oli väga suur roll,» ütles kriminaalpolitsei osakonna menetlusbüroo teise talituse juht Kalmer Viska.
Kõik kurjategijad tunnistasid ennast süüdi ning soovisid sõlmida prokuratuuriga kokkuleppemenetlust.
«Karistused 16 isiku osas olid erinevad. Sõltuvalt sellest mitu korda ta raha Venemaale edasi saatis või kas ta oli enne kriminaalkorras karistatud või mitte,» ütles prokurör Kristel Praun. «Olulise osa karistusest moodustas konfiskeerimine. Kokku konfiseeriti kriminaalmenetluses üle 160 500 euro ehk üle kahe ja poole miljoni Eesti krooni.»
Politsei hinnangul näitab kelmide kogutud informatsiooni hulk, et tegemist polnud mingite tavaliste pisisulidega ja vähemalt asja organiseerijad olid päris kõvad tegijad.
«Sellist mahtu arvestades võib väita, et need andmed ei ole kopeeritud poes. On klassikalised meetodid, kuidas neid andmeid saadakse, näiteks kas poes kopeeritult või sularahaautomaatidelt. Seekord võib kahtlustada, et oli ligi pääsetud mingisse maksesüsteemi keskusesse või maksesüsteeme vahendavasse firmasse,» ütles Viska.