Ministeerium: sissekirjutus eluruumile õigusi ei anna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Korteri või maja omanikule ei kaasne mingeid ohte ega probleeme sellest, kui keegi end pettust kasutades tema pinnale end registreerinud on, kinnitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Mairis Kungla.

Tänane Postimees kirjutas juhtumist, kus korteriomanik sai tänu postiga saabunud valijakaardile teada, et keegi on tema allkirja võltsides end tema korterisse sisse kirjutanud. Milliseid ohte võib see endas kätkeda, kui võõras on end sinu koju sisse kirjutanud?
Elukoha registreerimine konkreetsel aadressil ei anna isikule mingeid õigusi selle ruumi suhtes. Samuti ei anna see õigust ses ruumis elada, kui tal lisaks pole mingit muud alust.

Aga kui üürnik üürilepingu alusel end korteriomanikult luba küsimata sisse kirjutab?
Kui inimene registreerib oma elukoha ja ta pole selle ruumi omanik, peabki tal olema kas omaniku nõusolek elukohateatel või eraldi dokumendina või siis üürileping. Mõlemat ei peagi olema. Üürileping annab õiguse seda ruumi kasutada ja ka elukoha seal registreerida.

Tihti omanikud muretsevad, et mis saab, kui üürnik pärast ära kolib ega registreeri end mujale. Siis on ruumi omanikul õigus nõuda selle isiku elukohaandmete muutmist.

Nii et pärast üürilepingu lõpetamist saab omanik lasta inimese välja kirjutada?
Just. Selleks peab olema kolm tingimust täidetud: isiku aadressiks on omanikule kuuluv ruum, inimene tegelikult ei ela seal ja tal pole enam õigust seda kasutada. Neid asjaolusid kinnitab omanik oma allkirjaga, dokumendid võetakse menetlusse ja kui vastaspool ei tule dokumentidega kinnitama oma õigust seal elada, siis see rahuldatakse. Siis jääb välja kirjutatud inimese aadress rahvastikuregistris linnaosa või valla täpsusega.

Kas inimesel endal on ka võimalik elukohta registreerida ainult linnaosa või valla täpsusega?
Ei, isikul mitte. Tema elukohateates peab olema konkreetse ruumi aadress.

Küll aga on võimalik inimene linna või valla täpsusega registreerida, kui selle algatab kohalik omavalitsus ise. On mingid isikud, kellel elukohta pole, kuid kes viibivad püsivalt selle linna või valla territooriumil. Aga need on harvad erijuhtumid.

Kas korteri omanikule tekivad ka mingid kohustused seoses selle inimesega, kes tema pinnale end ametlikult registreerib?
Otseselt selle registreeringuga seonduvalt küll mitte. Ma ei oska öelda, kas mõnes kohas veel küsib korteriühistu näiteks kommunaalmakse registreeritud elanike arvust sõltuvalt. Aga nüüd vist see enamasti enam nii ei käi.

Kas siis on põhjust üldse korteriomanikul muretseda või minna kontrollima, kas keegi tema korterisse end sisse on (pettusega) registreerinud? Võib see mingeid probleeme tekitada?
Teatised sellele võõrale inimesele tulevad omaniku aadressile. Elukoha aadressi kasutavad ju kõik ametiasutused teatiste, trahvinõuete või ka valijakaardi saatmiseks. Selles osas see ebameeldivusi tekitab, et sulle tuleb mingi teise isiku post ja riik otsib inimest sellelt aadressilt. Teisalt ega riik nii igapäevaselt mingit posti ju ei saada.

Milliseid õigusi annab inimesele elukoha registreerimine, milleks tal seda vaja?
Põhimõtteliselt kõiki avalikke teenuseid osutatakse ainult Eesti alalistele elanikele, kelle puhul eeldatakse, et tema elukoha andmeteks on rahvastikuregistris mingisugune Eesti aadress. Üks osa on riigipoolsed teenused – valimisõigus, riiklik pension, teatud toetused. Ilma elukoha aadressita ei saa ju üldse valida.

Samuti kohalik omavalitsus osutab teenuseid põhimõtteliselt ainult oma valla või linna inimestele, ka inimese tulumaks laekub sellele omavalitsusele. Eri omavalitsused pakuvad ka soodustusi või toetusi ainult oma elanikele.

Kas tööandja võib töötajalt või näiteks kohalik omavalitsus ametnikelt konkreetsesse linna sissekirjutust nõuda?
Ma ei oska öelda, kas antud juhul Tallinna haridusamet või kool võis seda õpetajalt soovida. Rahvastikuregistri seadus seda ei reguleeri. Kas töösuhtes see nii peaks olema, ma ei tea.

Tagasi üles