Ministeerium: Garanža suhtumine ei ole õpilastele parim eeskuju
Kommenteerib haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna asejuhataja Tarmu Kurm: «Keeleinspektsioon kuulub haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse ja keelenõuete täitmise ning kontrollimisega seonduvat on inspektsiooni juht juba kirjutises kommenteerinud. Koolijuhi ülesannete hulka kuulub ka õpikeskkonna kujundamine, millest tulenevalt on koolijuht väärtuste kandja ja kooliperele eeskuju. Sellest tulenevalt ei ole ministeeriumi hinnangul artiklis kirjeldatud suhtumine eesti keele kasutamisse õpilaste jaoks parim eeskuju.»
2015. aastal määrati Garanžale koos ettekirjutusega sunniraha 600 eurot, mis jäi seadusega lubatud ülempiirile mõnekümne euroga alla. Ka anti talle eksami tegemiseks uus tähtaeg – 1. märts 2017.
Toona tegi inspektor koolijuhile ka hoiatuse, et kui ta selleks ajaks ei saa eksamit tehtud, peab ta jälle sunniraha maksma. See tähendab, et palju aega pole Garanžal eksami tegemiseks enam jäänud.
Koolijuht: ma võiksin eesti keeles rääkida, aga milleks?
Garanža, kes sattus 2014. aastal skandaali, sest tema kooli 1. klassi õpilased tegid klassipilti sirbi ja vasara taustal, ütles ise Postimehele, et keeleinspektsioon tegi ettekirjutuse, mille ta kavatseb tähtajaks täita.
«Ma ei pea eksamit tegema, vaid keeleinspektsiooniga vestlema, et oma keeleoskust tõestada. Ma ei tea, millal keeleinspektsioon mind kontrollima tuleb. Kuupäeva ei ole kokku lepitud, millal nad minuga vestlema tulevad, sõltub keeleinspektsioonist,» ütles Garanža vene keeles.
Ajakirjaniku küsimusele, kas Garanža võiks vestelda ka eesti keeles, ütles ta, et ei pea seda vajalikuks. «Ma võiksin seda teha, aga milleks? Te ei ole ju keeleinspektsioon. Kui keeleinspektorid tulevad mu keeleoskust kontrollima, küll ma siis räägin nendega ja tõestan, et oskan vajalikul määral eesti keelt,» rääkis Garanža.