Presidendi residentsi rajamine Maardu mõisa läheks Liberty projektist veelgi kallimaks Täiendatud kell 17.38

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tutvus mullu suvel Maardu mõisaga ja jõudis järeldusele, et presidendi residentsi rajamine sinna läheks palju kallimaks kui Liberty suvemõisa.

Mõisa kohandamine presidendi residentsi nõuetele vastavaks läheb suurusjärgus peaaegu sama palju maksma kui Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi rekonstrueerimine, ütles RKASi pressiesindaja Madis Idnurm Postimehele.

Liberty suvemõisa rekonstrueerimise hinnaks oleks kujunenud hinnanguliselt 5–6 miljonit eurot.

«Maardus ei ole võimalik rakendada tänapäevast turvakontseptsiooni mõistliku raha eest ning lahendused kujuneksid kalliks. Selles võrdluses oleks Maardu mõisa kasutuselevõtt kallim ja problemaatilisem kui Liberty,» märkis Idnurm.

Eesti Pank pakkus Maardu mõisa enne mahamüümist veel kord riigile

Eesti Pank on leidnud Maardu mõisale paar võimalikku ostjat, pank tegi sellel nädalal enne mõisakompleksi müümist veel kord järelepärimise, kas riik on mõisa ostmisest huvitatud.

Eesti Pank pani Maardu mõisa müüki 2015. aasta veebruaris kahe miljoni euroga. Kuna mõisakompleksile ostuhuvilisi ei olnud, alandas keskpanga juhatus mullu märtsis ostuhinda 1,49 miljoni euroni.

Eesti Panka pressiesindaja Viljar Rääsk ütles Postimehele, et Maardu mõisa indikatiivne müügihind on praegu  jätkuvalt 1,49 miljonit eurot. Eesti Panga palgatud maakler on praegu paari konkreetsema ostuhuvilisega läbi rääkimas.

«Rääkisime 2015. aastal Maardu mõisast rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara ASiga, kuid tollal selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud.  Kuna sellest ettepanekust on üsna palju aega möödas, muuhulgas on hind muutunud ja on tekkinud konkreetsemad ostuhuvilised, siis tegi Eesti Pank sel nädalal riigile uuesti samasisulise ettepaneku,» sõnas Rääsk.

RKAS ei ole eile saadetud Eesti Panga kirjale ametlikult veel vastanud, kuid Madis Idnurme sõnul ei ole RKAS Maardu mõisa ostust huvitatud. Presidendi kantselei ei ole Maardu mõisa kasutuselevõtuks huvi ilmutanud ja RKAS ei saa kinnisvara lihtsalt igaks juhuks soetada, põhimõttega, et ehk läheb seda tulevikus tarvis.

Pärast seda, kui presidendi kantselei loobus riigipea residentsi rajamisest Rocca al Mares asuvasse Liberty mõisakompleksi, tekkis arutelu teema, kas presidendi residents võiks sobida Maardu mõisakompleksi, mis on esinduslik hoone.

Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel. Praegu on Eesti Pank seisukohal, et pank ei peaks oma ülesannete täitmiseks mittevajalikku kinnisavara omama. Pärast Maardu mõisa müüki jääb keskpanga omandisse ainult Estonia puiestee hoonetekompleks Tallinnas.

Presidendi residentsi olemasolu seadused ei nõua

Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles Postimehele, et ükski seadus ei nõua, et presidendil peaks olema residents.

«Seaduse järgi peab riik tagama presidendile elu- ja tööruumid ning Kadriorus olevas presidendi kantseleis on nii töö- kui ka eluruumid olemas. Praegune riigipea küll ei ela Kadriorus, aga järgmistel riigipeadel on vajadusel töö- ja eluruumid seal olemas,» rääkis Linnamäe.

Tema sõnul ei ole presidendi kantselei pärast Liberty suvemõisa projektist loobumist alternatiivseid variante arutanud.

Valitsus on presidendi residentsi rajamiseks vajaliku rahaga arvestanud

Riigikantselei pressiesindaja Kristiina Tiimus ütles Postimehele, et valitsus on vastavalt presidendi kantselei varasemale soovile planeerinud raha presidendi residentsi rajamiseks.

Samas ütleb presidendi ametihüve seadus, et presidendi töö-, elu- ja esindusruumidega tegeleb presidendi kantselei.

«Riigikantselei plaanib renoveerida koostöös RKASiga Toompeal asuva Rüütelkonna hoone ja kujundada see riigi esindushooneks, kus saab korraldada erinevaid protokollilisi üritusi, näiteks presidendi, peaministri, ministrite või riigikogu kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte,» lisas Tiimus.

Rüütelkonna hoone renoveerimise ehitushange on praegu ettevalmistamisel.

Kinnisvaraekspert räägib, miks müük nii pikale veninud on

Kaks aastat tagasi oli mõisa hinnaks kaks miljonit eurot. Huvilisi oli, kuid ühtegi kindlat ostjat siiski ei tekkinud. 2016. aasta märtsis langetati hinda päris tublisti: 1,49 miljoni euro peale. Loodetud müügiedu see siiski ei toonud ja pea kaks aastat pärast turulejõudmist on mõis endiselt uue omanikuta. Seda hoolimata sellest, et mõisale otstarbe andmisel piiranguid ei ole: ostja võib sinna rajada nii isikliku kodu kui turismiettevõtte.

Miks siis müük ei edene? Kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon ütleb, et selles pole tegelikult mitte midagi imelikku. «Mõis on väga eriline ja kapriisne kinnisvara. Mõisa ülalpidamiskulud on suured ning nende ostjate arv väga piiratud. Isegi kui hind on ekspertide arvates soodne, võib sellises hinnaklassis mõis oodata ostjaid aastaid. Ja see on täiesti normaalne, et müük venib. Eks mõisa on tublisti investeeritud ja omanik ei saa müügi kiirendamiseks hinda arvatavasti väga allapoole ka lasta,» selgitas ta.

Paariaastane müügiperiood pole seega niisuguse kinnisvara puhul kuigi harukordne, pikk müügiperiood pälvib tähelepanu aga eelkõige seetõttu, et mõis on avalikkuse huviorbiidis.

Tagasi üles