VTA kontrollib märtsis kõiki Eesti seakasvatusi

Seakatk. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Kasper Mäe / Virumaa Teataja

Seakatku leviku piiramiseks on veterinaar- ja toiduametil (VTA) kavas märtsis kontrollida kõiki Eestis tegutsevaid 191 seakasvatust ning koostöös keskkonnainspektsiooniga korraldada järelevalvet bioohutuse alaste nõuete täitmise üle jahipidamisel.

Samuti on VTAl plaanis kontrollida kõiki jahimajasid ning -platse ehk kütitud metsigade esmakäitlemise ja hoiustamise kohti. Eestis tegutseb täna 327 jahiseltsi.

«Selleks, et vähendada metsast lähtuvat seakatku riski seakasvatuste jaoks, on lisaks veterinaarteenistuste tööle väga oluline keskkonnaasutuste, erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonide ning jahiseltside vaheline koostöö,» ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda pressiteates. «Seakatku viiruse kontsentratsiooni vähendamiseks looduses tuleb kindlasti jätkata metssigade arvukuse vähendamist ja hukkunud metssigade korjuste nõuetekohast kõrvaldamist ning seafarmides täita jätkuvalt suure hoolsusega bioohutusnõudeid.»

Metssigade intensiivse küttimisega jätkatakse, et viia nende arvukus 1,5 loomani 1000 hektari jahimaa kohta kõigis jahipiirkondades, mille juures võiks juba eeldada katku hääbumist looduses. Metsas peab katku nakatunud searümba viima spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. VTA on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 115 konteinerit ja 58 külmkambrit.

Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni. Käesolevast aastast kehtib nõue, et katkudiagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada ASi Vireen käitlemistehases. Kirjeldatud abinõude lõppeesmärgiks on vähendada viiruse hulka looduses ning seeläbi teiste metssigade võimalikku nakatumist.

Taudistunud alal metssea korjusega kokku puutunud inimene peab puhastama oma riided, jalanõud ning veoki. Samuti tuleb sigade katku diagnoosiga metssealiha säilitamise ruum ning lihaga kokku puutunud esemed, seadmed ning veokid desinfitseerida.

VTAs kogunes neljapäeval ka riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiteemana arutati metsas leviva seakatku tõkestamise võimalusi, aga ka lindude gripi võimalikku jõudmist Eestisse seoses rändlindude saabumisega.

BNS kirjutas 3. veebruaril, et Euroopa Komisjoni hinnangul pole Eesti meetmed seakatku vastu võitlemisel piisavad ning nii ohustab Eesti ka veel taudivabasid riike.

Euroopa Komisjoni novembris toimunud auditi esialgsed tulemused on murettekitavad, ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andiukaitis oma kirjas maaeluminister Tarmo Tammele.

«Auditi tulemused toovad esile tõsised puudujäägid, mis seavad ohtu sigade Aafrika katku kontrolli alla saamise ning võivad kaasa tuua riski sigade Aafrika katku levikuks taudivabadele aladele,» kirjutas volinik.

Ta ütles, et Eesti peab tegema kiireid ja otsustavaid samme, näitamaks huvipooltele, et Eesti täidab enda kohustust enda ja Euroopa Liidu territooriumi kaitsmisel. Andriukaitis tegi ka ettepaneku teha puuduste kõrvaldamiseks koostööd.

Veterinaar- ja toiduametist öeldi BNSile, et auditi kõige olulisem soovitus puudutas bioohutuse tagamist jahipidamisel ning sellekohastest nõuetest kinnipidamise kontrolli. Ameti teatel pöörab VTA seega bioohutusnõuete täitmisele metsas sel aastal erilist tähelepanu.

Eestis diagnoositi esimene Aafrika seakatku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaaniast Euroopa Liidu referentlaborist tuli kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed kodusigade katkujuhud registreeris veterinaar- ja toiduamet 2015. aasta 21. juulil. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid katk võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele.

Tagasi üles