«Teeme ära» talgupäeva keskmes on loodusõnnetusteks valmistumine

Talgulised Viljandimaal.

FOTO: Elmo Riig

«Teeme ära» talgupäeva korraldajate hinnangul on inimeste ohuteadlikkus ja valmisolek loodusõnnetusteks madal ning nad soovivad mai esimesel laupäeval peetaval talgupäeval inimeste sellekohast teadlikkust tõsta.

6. mail peetava talgupäeva üks märksõna on valmisolek looduse vingerpussideks ning võimalikeks loodusõnnetusteks, samas on inimeste ohuteadlikkus praegu hästi madal, ütles kolmapäeval BNSile «Teeme ära» meeskonna liige Erkki Peetsalu, lisades, et ka riik teeb selles vallas alles esimesi samme.

«Soovime talgupäeva raames astuda suure sammu selle poole, et inimesed ise hakkaksid ka ohtudest mõtlema,» rääkis Peetsalu. «Praegu on tunne, et ohuolukorras – näiteks tormi, üleujutuse või elektrikatkestuse puhul – helistan ja kohe tullakse appi. Tegelikult on siis hästi palju hädalisi ja päästeamet ei pruugi igale poole kohe jõudagi.»

Peetsalu lausus, et näiteks kliimamuutustega seotud loodusõnnetuste sagenemine on aktuaalne või järjest enam päevakajaliseks muutuv teema ning selleks peaks valmis olema iga inimene, pere ja kogukond.

«Valmisolek ongi see, et me mõtleme riskid läbi ja kaardistame enda elupaika kõige enam ohustavad tegurid, seame need ritta ja siis astume mõned sammud,» rääkis Peetsalu. «See samm võib olla üleujutuse vältimiseks kraavide puhastamine või allikate ja veevõtukohtade puhastamine ning muud sellised talgutööd. Kõik see, mis meie igapäevast elukondlikku hakkamasaamist puudutab, on tähtis, kuid pole sageli inimeste tähelepanu all.»

Lisaks loodusõnnetusteks valmistumisele on tänavuse talgupäeva märksõna ka valmistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja lipuehtesse seadmiseks, samuti laululavade ja tantsuplatside korrastamine üle Eesti.

Tagasi üles