Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Õigusteadlane ja politoloog Helme sõnavõtust: ohtlik ja iseseisvas Eestis enneolematu, aga tervitatav teema

Presidendivalimised valimiskogus. Pildil Martin Helme, Mart Helme, Jaak Madison. FOTO: Liis Treimann/Postimees

Riigikogu liikme Martin Helme sõnavõtt ja sellele järgnenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) avaldus on politoloog Andres Kasekampi sõnul sellisel kujul iseseisvas Eestis enneolematu ja õigusriigis ohtlik nähtus. Õigusprofessor Jaan Ginteri hinnangul on teema tõstatamine iseenesest tervitatav, sest sellest, kui kaugele võivad kohtud õigusloomega minna, ei ole räägitud.

Tallinna ringkonnakohus tegi jaanuaris otsuse, millega kohustas Harju maavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kahe mehe Rootsis sõlmitud abielu. See praeguseks jõustunud kohtuotsus ajendas EKRE aseesimeest Martin Helmet riigikogu kõnepuldis ütlema, et tema tahaks, et otsuse teinud kohtunike «pead veereksid». EKRE volikogu tegi nädalavahetusel avalduse, milles pandi ette kohtuniku ameti muutmine valitavaks ja tähtajaliseks.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter tõdes, et Ameerika Ühendriikides on osariike, kus elanikud ise valivad kohtunikud ametisse. Euroopas sellist süsteemi ei ole ja Eestis ollakse harjunud, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. 

Õigusprofessori hinnangul võiks muudatused kohtusüsteemis kõne alla tulla siis, kui tekib olukord, kus elanikkond enam kohtunikke ei usalda. «Selge on see, et eluks ajaks nimetatud kohtunikud on märksa sõltumatumad, neid on raskem mõjutada. Kohtunike teatud perioodiks valimine kindlasti vähendaks nende sõltumatust,» lausus Ginter.

«Nad on suutnud üles kütta nii palju vaenu ja negatiivseid emotsioone selle teema ümber ning hoidnud seda enda leivanumbrina ja tänu poolikule seadusele on võimalus iga kord jälle tähelepanu sellele pöörata, et nemad on see ainus jõud, kes vastandub. EKRE saab sellele emotsioonile pidevalt gaasi vajutada.»

Kui vaadata avaliku arvamuse küsitlusi, siis vähemalt praegu sellist olukorda ei ole. «Avalikkus meil kohtuvõimu ikkagi õnneks päris hästi usaldab ja sellist indikatsiooni, et oleks vaja kohtunikkond suuresti välja vahetada, ei ole näha,» ütles Ginter. Möödunud aasta Eurobaromeetri uuringu järgi pidas õigussüsteem usaldusväärseks 62 protsenti Eesti kodanikest.

Helme sõnad kuriteoks ei kvalifitseeru

Riigikogu liikme Martin Helme nädal tagasi tehtud sõnavõttu kommenteerides leidis Ginter, et kuritegu saadik siiski toime ei pannud.

Karistusseadustiku järgi on kuritegu muu hulgas kohtu laimamine. «Ähvardamine ei olnud ilmselt tõsiseltvõetav, sest vaevalt et ükski kohtunik mõtles, et tõepoolest, keegi tema pead tahab veerema panna,» lausus Ginter ja lisas, et ilmselt ei kvalifitseeru ka väljend «mingid tädid» kohtu laimamisena. «See oli ebasoovitav ja harjumatu käitumine. Selge on see, et selline kõnepruuk kohtunikule kuidagi meeldida ei saa,» lisas Ginter.

Omaette teema on konkreetne kohtuotsus, kus kohtunikud langetasid otsuse ilma, et neil oleks selleks otse Eesti seadustest alust võtta. Õigusprofessori arvates on teema tõstatamine, kui kaugele kohtud võivad oma õigusloomega minna, isegi tervitatav, sest Eestis ei ole sellest piisavalt räägitud.

«See on temaatika, kus päris palju on vaidlust nii meil kui ka Ameerika Ühendriikides. Neil on selle kohta termin judicial activism ehk n-ö kohtulik aktiivsus, et kui kaugele selle isearvamise tahtmisega minna võib ja kui palju seda vaja on,» rääkis professor.

Ginteri selgitusel leiavad õigusteadlased, et teatud määral on õigusloome kohtute poolt vajalik, ent samal ajal on ka üsna ühene seisukoht, et sellega ei tohi üle piiri minna. «Kui kohus hakkab tegema liiga palju seaduse teksti või selle puudumist mitte arvestavaid otsuseid, siis tekib sellest kindlasti probleeme,» rääkis ta.

Ginter nentis, et seda, kas kõnealune Tallinna ringkonnakohtu otsus ületas piire, tema valmis ütlema ei ole. «Ma usun, et antud juhul see seisukoht jääb ikkagi selline, et siin veel üle piiri ei mindud, aga tegelikult peab ka kohtuvõim tundma, et on võimalik, et mõnikord kohtuvõim lähebki üle piiri. Sellepärast tuleb vahel ka kohtuvõimule öelda, et see on siiski seadusandliku võimu mängumaa, kuhu nad jõudnud on,» rääkis Ginter.

Kohtulahendil olid nõrkused

Tallinna ringkonnakohtu lahendil on Ginteri hinnangul õiguslikult omad nõrkused. Paraku ei läinud jõustunud kohtuotsus täiendava hinnangu saamiseks riigikohtusse.

Kõnealuses Tallinna ringkonnakohtu otsuses kohaldati rahvusvahelise eraõiguse seadust. «Kui avalikus diskussioonis tsiteeritakse seda seadust ühtepidi, siis tegelikult on see tekst natuke teistsugune. Kogu aeg rõhutatakse, et teise riigi seadus jääks kohaldamata ainult siis, kui ta on vastuolus Eesti riigi avaliku korraga. Aga see avalik kord on seaduse tekstis tegelikult sulgudes,» rääkis professor.

Seaduse teksti peamine rõhk on Ginteri hinnangul hoopis sellel, et see ei tohi olla vastuolus Eesti seadusandluse põhiprintsiipidega. Juristide seas on aga siiani läbi arutamata see, kui tugevaks tuleb lugeda sulgudes olevat avaliku korra nõuet.

«Kui seda avalikku korda väga tugevaks lugeda, siis me peaksime registrisse kandma ka kolmanda ja neljanda abikaasa juhul, kui kuskil moslemiriigis on keegi kolmandaks või neljandaks abikaasaks, sest avaliku korraga see vastuolus ei ole. Ent see läheks vastuollu Eesti õiguse põhiprintsiipidega,» selgitas Ginter.

«Antud juhul pandi lahendisse sisse, et vastuolu ei ole ja vastuolu tuleks otsida ainult avalikust korrast, aga seda ei saa minu meelest niimoodi võtta, sest siis me jõuaksime selliste lahenditeni, mida avalik arvamus sugugi ei ootaks,» ütles Ginter.

Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp leiab, et EKRE seisukohad võib asetada laiemasse poliitilisse konteksti, kus USA president Donald Trump on seadnud kahtluse alla kohtunike kompetentsi ja Briti tabloidmeedia nimetanud ülemkohtu kohtunikke koguni rahva reetjateks, kui nad otsustasid, et valitsus ei tohi Brexitit alustada ilma parlamendi nõusolekuta. Idee ja julguse võis EKRE Kasekampi arvates saada just sealt.

«Seadusandja ja õigusemõistja peaksid olema ikka sõltumatud teineteisest, aga sellised populistlikud jõud nagu EKRE, Trump ja Brexiti inimesed, nemad väidetavalt esindavad rahva tahet, mis nende arvates on mõnikord ülim või kõrgem kui seadused, mis tegelikult on ohumärk õigusriigi põhialustele,» rääkis Kasekamp.

Räige sõnavõtuga lõigatakse profiiti

Poliitilise kalkulatsioonina olid Helmed politoloogi hinnangul ilmselt arvestanud, et seesugusel arvamusel on toetajaid.

Arvestada tuleb Kasekampi sõnul seda, et EKRE on oma toetust algusest peale kasvatanud ja tugevdanud just kooseluseaduse teemaga. «Segadus kooseluseaduse ümber on olnud neile täielik kullaauk,» lausus Kasekamp ja lisas, et 2014. aastal rakendusaktideta vastu võetud kooseluseadus on EKRE jaoks justkui poliitiline kingitus, millest annab veel ja veel välja pigistada.

Kasekamp nentis, et seesugused räiged avaldused võivadki leida heakskiitu. «Nad on suutnud üles kütta nii palju vaenu ja negatiivseid emotsioone selle teema ümber ning hoidnud seda enda leivanumbrina ja tänu poolikule seadusele on võimalus iga kord jälle tähelepanu sellele pöörata, et nemad on see ainus jõud, kes vastandub. EKRE saab sellele emotsioonile pidevalt gaasi vajutada.»

Ent selline vastandumine kohtuvõimule on Kasekampi sõnul meie puhul siiski enneolematu areng. Vähemalt riigikogu kõnepuldist tuleb seesugune sõnavõtt taasiseseisvunud Eestis esimest korda, nentis politoloog.

Kohtunike valimise ettepanekut kommenteerides märkis Kasekamp, et seda on võimalik rakendada selliselt välja kujunenud poliitilises kultuuris. «Kui püüda rakendada Ameerika mudelit kusagil mujal, siis vaevalt et see teises kultuuris saaks täpselt samamoodi toimida. Eesti jälgib loogiliselt võttes ikka pigem euroopalikku traditsiooni,» lausus ta.

Praegu püüab riigiametnikke ja kohtunikke oma meelt mööda ametisse nimetada ja lahti lasta rahvuskonservatiivne Poola valitsus.

Tagasi üles
Back