iDeal kampaania

Töötasuna saadud erareisidest rääkinud Allik sai kohtunikult noomida: teie jutt on naeruväärne
Täiendatud kell 17!

PERHi endine juht Tõnis Allik astus korduvas altkäemaksu võtmises süüdistatuna Harju maakohtu ette.

FOTO: Sander Ilvest

Kui PERHi endine juht Tõnis Allik rääkis täna kohtule, et tegi ASile Helmes kolme projekti käigus 195 tunni ulatuses tööd ja sai selle eest vormistamata tasuna vastu erareiside kulude katmist, siis kohtunik pidas seda juttu naeruväärseks. «Miks Te ei tahtnud lepingut sõlmida? Te ju suure haigla juhina teate, kuidas need asjad käivad,» lausus kohtunik.

Harju maakohtus andis täna tunnistusi korruptsioonikuritegudes süüdistatud Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endine juht Tõnis Allik. Alliku ülekuulamine kestis üle viie tunni. Kohtuprotsess jätkub 3. mail, kui tunnistajapinki astub teine süüdistatav, haigla IT-juht Marko Kilk.

Esmalt andis kohtu ees ütlusi Alliku ja Kilgi kaitsja Margus Kurmi kutsutud tunnistaja, PERHi administratiivdirektor, kes meenutas, et 2012. aastal pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist küsis temalt Allik, kas ta tohib töötada haiglajuhina ka Helmes ASi heaks. «Ma ütlesin, et tal ei ole seadusest tulenevaid piiranguid ja Helmes ei ole meie konkurent,» lausus ta. Seega ütles ta Allikule, et too võib tarkvarafirma heaks tööd teha.

Allik selgitas pikalt, kuidas nägi välja tema koostöö Eesti tarkvarafirmaga Helmes AS. Sisuliselt oli Alliku ja haigla IT-juhi Marko Kilgi ülesanne Põhja-Eesti regionaalhaiglas kasutusel olevat Helmese tarkvara tutvustada väljaspool Eestit ja teistes haiglates ning otsida ettevõttele uusi kliente.

«Miks te ei tahtnud lepingut sõlmida? Te ju suure haigla juhina teate, kuidas need asjad käivad,» lausus kohtunik.

PERHi endine juht meenutas kolme projekti, mille käigus otsiti Helmesele kliente Ida-Tallinna keskhaiglast, Ukraina riigikaitseministeeriumile kuuluvatest sõjaväehaiglatest ja Saudi Araabia firmast EJADA.

«See teadmine, mis kasu haigla sellest tarkvarast sai ja kuidas see meile õnnestus integreerida, oli minul ja Marko Kilgil ja meie saime selle tarkvara vastu usaldust tõsta. Helmesel puudus üldse arusaamine, kuidas radioloogia on korraldatud, kuigi nad olid selle tarkvara loonud,» rääkis Allik.

Alliku sõnul arvestasid nad Kilgiga nende projektide peale kokku 195 töötundi. «Meie tunnihind on 85 eurot,» lausus Allik. Seega oleks Helmese töötasu olnud kokku peaaegu 17 000 eurot. Seni on Helmes talle töötasuna maksnud vaid Kiievis käigu eest pisut üle 500 euro. «Minu osa oli Helmese makstud reisidest 10 700 eurot,» lausus ta.

Kelmuse ja omastamise süüdistuse episood puudutab aastatel 2012–2014 toimunud nelja reisi Milanosse, Lõuna-Prantsusmaale, Tenerifele ja Nice'i. Nende reiside eest tasus Helmes, mille esindajad väitsid kohtule, et neid peteti, sest tööreisid osutusid puhkusereisideks.

Allik tunnistas, et Helmes tasus kolm tema ja Marko Kilgi erareisi. Tema teadis, et see oligi tasu tehtud töö eest. «Mina teadsin, et Helmes maksabki erareisi arve kinni,» märkis ta.

Reisidel käisid ka Alliku abikaasa ja lapsed, Tenerife reisil Allik ise ei käinudki, kuna ta enda sõnul ei saanud selleks ajaks puhkuks. Vaid Nice'i reis oli vormistatud töölähetusena ja osa kulusid kattis PERH.

Alliku sõnul jäi Helmes, kes tema vastu hagi on esitanud, hoopis talle ja Marko Kilgile ise võlgu. Ta päris aru Helmese juhilt Jaan Pillesaarelt. «Ma rääkisin Jaan Pillesaarega. Nende selgitus oli, et Helmesel ei ole teist võimalust, kui meile hagi esitada. Mulle jäi mulje, et nad kartsid, et vastasel juhul nad saavad ise kriminaalsüüdistuse. Rääkisid, et see võiks olla tõlgendatav korruptsioonina,» teatas Allik.

Üllatava asjaoluna märkis Allik, et Helmes lubas pärast kohtupidamist võlad kompenseerida. «Et hiljem, kui kohtupidamine on läbi, Helmes kompenseeriks selle töö teisel moel,» lausus ta ja täpsustas, et kohtumine toimus Helmese juhi Jaan Pillesaare kodus, kohal oli ka Marko Kilk. «Meie jaoks ei olnud see vastuvõetav. Meie ei ole Helmest petnud,» ütles ta.

Allik väidab, et üks Helmese esindaja andis kohtus valeütlusi.

Süüdistuses esitatud 2014. aasta Nice’i reisi, kus ta käis koos oma abikaasaga, kommenteerides meenutas Allik, et kohtas Nice’is ka Helmese koostööpartner Ideascape OÜ omanik Andres Kukke, ka tema oli reisil abikaasaga.

Oktoberfesti reisi kommenteerides leidis Allik, et tal oleks olnud ebaviisakas pikaajalise koostööpartneri P. Dussmann Eesti OÜ kutsest keelduda. «See on minu kui juhi ülesanne haiglat esindada sellistel üritustel ja teiselt poolt arvestades meie väga pikaajalist koostööd Dussmanniga ja Dussmann aitas uut kööki planeerida, siis oleks minu poolt olnud ebaviisakas keelduda sellest kutsest,» lausus ta.

Allik loetles üles kliendiüritused, kus ta haiglajuhina iga aasta käis, nimetades SEB, Swedbanki, Nordea panga, Siemensi ja Telia kliendiüritused. Näiteks Nordea viis Alliku kaks korda Põhja-Soome Levi suusakeskusesse suusatama. Haiglal oli Nordea pangaga Alliku sõnul päris suur, 11-miljoniline võlakirjade leping.

Telia korraldab aga suviti kliendiüritust. See toimub augustikuus Birgitta festivali raames ja see vastuvõtt koosneb kahest osast: algul buffee õhtusöök klientidele ja hiljem etendus, selgitas Allik ja lisas, et kogu üritus on klientidele tasuta.

«See kliendiüritus on oma olemuselt meelelahutus, ta on üles ehitatud õhtusöögile, mingisugusele programmile, aga selle väärtus seisneb selles, et luua ja arendada oma kontaktivõrgustikku kas teiste sarnaste organisatsioonide või ka Eesti kontekstis. Ma ei oska nimetada teist üritust, kus ettevõtete juhid kohtuksid ja sotsialiseeriksid ja õpiksid üksteist tundma. Ma ei käinud nendel mitte sellepärast, et kõht täis süüa, vaid sa näed seal samal kohal inimesi ja saad luua nendega kontakti,» selgitas Allik.

Prokurör Steven-Hristo Evestus küsis, kas korruptsiooniennetus peaks tervishoiuasutustest suure kaarega mööda käima. «Ma arvan, et see kohtuasi loob pretsedendi, kas sellistel üritustel käimine on korruptsioon või mitte,» lausus Allik ja lisas, et ta usub, et see puudutab paljusid ettevõtteid üle Eesti. Allik lausus, et on suhelnud teiste haiglate ja ettevõtete juhtidega, kes on temale esitatud süüdistusest segaduses.

«Mida siis Helmes kardab? Kui te viitate, et nemad on kannatanud, sest kardavad kohtuasja?» uuris Evestus.

Allik vastas, et talle tundus, et see oli juristide soovitus Helmesele. Allik ja Kilk kohtusid Helmesega pärast kriminaalsüüdistuse esitamist neli korda.

«See töö oli mahukas ja ma ei tahtnud vabast ajast seda teha,» põhjendas Allik, miks töö eest erareisidega tasuti. Ta lisas, et tema hinnangul oli Helmes ise passiivne töövõtulepingu sõlmimise suhtes.

Helmes ASi esindaja küsis kohtus, miks Allik koostöö niimoodi «vormistas» ehk ametlikku lepingut ei teinud ja kas haiglajuhil oli veel sarnaseid kokkuleppeid. Allik ütles, et ei olnud. «Minu arusaamist mööda Helmes eelistas niimoodi tasu maksta,» vastas ta. Helmes ASi kaitsja päris, kes veel sellisest koostööst haiglas teadsid. Selgus, et peale Marko Kilgi, kes Helmesega Alliku eest suhtles, ei teadnud.

«Kuidas teie suhtuksite, kui teie ettevõtte juht lähtub juhtimisotsustes deklareerimata huvidest?» küsis kaitsja. «Halvasti,» vastas Allik ja lisas, et ta ei lähtunud juhtimisotsustes nendest huvidest.

Küsimusele, et kui tarkvara arendas Helmes koostöös PERHiga, siis miks koostööd edasi PERHi ja Helmese vahel ei tehtud, vastas Allik, et selline koostöö ei oleks PERHile huvi pakkunud.

Hoolimata hagist ja kohtuvaidlusest teeb Helmes AS jätkuvalt koostööd PERHi IT-juhiga Marko Kilgiga. «Suhted ei ole halvenenud,» ütles Allik.

Kohtuniku täpsustavate küsimuste peale ütles Allik, et ühegi projekti käigus siiski müügini ei jõutud. Helmes kasu ei saanud, tõdes Allik.

«Miks te ei tahtnud lepingut sõlmida? Te ju suure haigla juhina teate, kuidas need asjad käivad,» lausus kohtunik.

Kohtunikul oli Allikule terve rida küsimusi esitada. Kohtunik ei pidanud Alliku juttu, et ta ainult suusareisil Marko Kilgiga rääkis, et tegi nii mitu töötundi, tõsiseltvõetavaks. «Milline oli teie töö tulemus? Kes oli Helmeses see isik, kellele te oma töötulemusi esitasite? Miks te huvitatud ei olnud, et PERH rikkamaks oleks saanud, saite ainult teie? Miks te seda liini ei ajanud, et PERH ja Helmes koos tarkvara ei müünud? Te pidite ju juhatuse esimehena PERHi huve silmas pidada,» päris kohtunik.

Läksid kokkuleppele

Põhja-Eesti regionaalhaigla toitlustusjuht Anu Vähi, P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juhatuse liige Anella Stimmer avaldasid esimesel istungil soovi minna prokuratuuriga kokkuleppele. Kohus eraldas nende kriminaalasja.

Harju maakohus lõpetas üleeile Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtide kriminaalasjast eraldatud PERHi toitlustajate süüasja, kuid pani süüdistatutele kohustuse tasuda riigile 1000-5000 eurot, vahendas ERR.

Kohus lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlustel.

Kohtumääruse järgi peab P. Dussmann Eesti OÜ tasuma riigile 5000 eurot, Stimmer 2000 eurot ja Vähi 1000 eurot. Kõik kolm peavad rahalise kohustuse täitma hiljemalt 25. oktoobriks.

Süüdistus

Riigiprokuratuur saatis mullu septembris kohtusse kriminaalasja, milles süüdistas endist SA Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhti Tõnis Allikut, haigla toitlustusjuhti Anu Vähit ja IT-juhti Marko Kilki kuritegude toimepanemises. Lisaks neile said süüdistuse toitlustusteenuse pakkujast osaühing juriidilise isikuna ja selle äriettevõtte tegevjuht.

Süüdistuse järgi võttis endine PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul raviasutuse toitlustajaks sama kriminaalasja käigus süüdistuse saanud osaühingu.

Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingu süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERHi juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel.

Altkäemaksu võtmises süüdistatakse ka PERHi toitlustusjuhti, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERHi endist juhti ning IT-juhti kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid süüdistuse saanud isikud PERHile infosüsteemide arendustöid teinud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka puhkusereisidel.

Tagasi üles