Selgus Andrus Ansipi uue valitsuse lõplik koosseis

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus valitsus.
Uus valitsus. Foto: Pm

IRLi volikogu eilse otsusega läheb Mart Laar kaitseministriks, Ken-Marti Vaher siseministriks ja Jaak Aaviksoo liigub Tõnis Lukase asemel haridusministriks.



Uues valitsuskabinetis üllatusi ei ole. Reformierakond kinnitas oma ministrikandidaadid kolmapäeval ja IRL tegi seda eile, esitades kandidaadid lõpuks täpselt nii, nagu ka Postimees juba laupäeval kirjutas. Uues valitsuses on neli uut ministrit. Mart Laar kaitseministrina, Ken-Marti Vaher siseministrina, Kristen Michal justiitsministrina ja Keit Pentus keskkonnaministrina. Kohta vahetasid Rein Lang (justiitsministrist kultuuriministriks) ning Jaak Aaviksoo (kaitseministrist haridusministriks).

Andrus Ansip oli ministrikohtade täitmisel sättinud kaks eeltingimust või soovitust, sõltub tõlgendusest. Esiteks: mingisugune rotatsioon peab toimuma ja «vanade» nimede sekka peab lisanduma uusi. Teiseks: kumbki erakond võiks leida ka naisministrikandidaadi. Enam-vähem on need tingimused ka täidetud.

Valitsusest lahkub Laine Jänes. Ta ei soovinud enam ise kultuuriministrina jätkata ja ega ka erakond poleks teda toetanud. Küll esitab Reformierakond Jänese riigikogu esimese aseesimehe kohale. Rein Lang ütles samuti ise, et tahab valitsuses edasi olla, kuid mitte justiitsministrina. Nii saab Langist kultuuriminister. Endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi maandub Reformierakonna fraktsiooni juhiks riigikogus.

Lukase ohverdamine

Reformierakonna ministrite rotatsioon toimus suhteliselt valutult. Lambad söönud, hundid terved, kedagi päris vastu tahtmist kõrvale ei tõrjutud. Ja ka need, kes pidid ministrikohalt lahkuma, said poliitikas jätkamiseks ikkagi tugevad kohad. Need ajad kui Reformierakonnas tõusis lausa tüli, kes ministriks saab ja kes mitte, jäävad kaugele minevikku. Meenutada võib siin näiteks Paeti ja Allikmaa ammust vastasseisu ministriportfellide jagamisel, mis päädis võitlusliku hääletamisega erakonna volikogus.

IRLi ministrite valimisega kaasnes suurem intriig. Kõigepealt küsimus, kas Mart Laar läheb valitsusse. Vastus on nüüd selge – läheb küll. Ja teiseks, kes saab haridusministri portfelli. Tõnis Lukas on haridusministrina olnud tugev, kuid pole mingi saladus, et ühinenud erakonnas on jõupositsioonidele tõusnud Res Publica tiib eesotsas Ken-Marti Vaheriga, kelle eestvedamisel on vanu isamaalasi (ehk kampsuneid) partei juhtimisest eemale lükatud. Lukase lahkumisega on see protsess lõpule jõudnud ja sisuliselt on vanast Isamaast ainukesena jäänud juhtkonda Mart Laar.

Ametlikult ja avalikkuse ees on IRL seda muidugi kogu aeg eitanud – pole mingit kampsunite ja pintsakute, idealistide ja tehnokraatide konflikti. Kedagi ei ohverdata, kedagi ei tõrjuta.

Tõnis Lukase kommentaar eile, mõni minut pärast seda kui IRLi volikogu oli ministrikandidaadid teatavaks teinud, annab siiski aimu, et päris selline klantspilt IRLi siseelu siiski pole. «Soovin uuele valitsusele töörahu,» alustas Lukas, kuid jätkas seejärel: «Ma tean, et Laari valik ei olnud kerge. Tean, et Laarilt nõuti minu ohverdamist juba siis, kui kandideerisin erakonna aseesimeheks.»

Lukase sõnul pole ta niivõrd pettunud ministrikohast ilmajäämise pärast, kuivõrd erakonna sisedemokraatias. «Res Publicaga ühinemisel olin ju Isamaaliidu esimees, pidasin oma kandideerimist ühenderakonna aseesimeheks täiesti normaalseks sammuks,» märkis Lukas. Res Publica juhtkond Lukase tollast kandideerimist aga ei toetanud, ja nagu näha, pole ka unustanud, et Lukas selle sammu vastu nende tahtmist ikkagi tegi.

Üks naisminister

Laar ise loomulikult eitab, et keegi oleks temalt nõudnud Lukase ohverdamist või haridusministri kohast ilma jätmist. «Ma teen oma otsuseid ikka ise,» jäi Laar diplomaatiliseks. «Ja ma olen kindel, et Tõnis jääb tipp-poliitikasse ikka edasi.»

Vaatamata Ansipi soovile tuua valitsusse rohkem naisministreid, jäi lõpuks sõelale ainult üks nimi – Keit Pentus. IRL ei suutnud ühtegi naisministrit leida ja nii esitasid nad Ene Ergma riigikogu esimehe kohale.

Ega ka Reformierakonna valik palju laiem polnud. Alguses pakuti ministrikohta ka Kaja Kallasele. «Mind moositi päris tugevalt,» tunnistas Kallas tagantjärele, kuid märkis, et ei soovinud ministriks, sest pole veel valmis ja eelistaks kõigepealt parlamenditöö kogemust.

IRLil on selles osas seis veel nutusem. Kui vaadata näiteks üleriigilises nimekirjas kolme kõige kõrgemal asunud naist – Ene Ergma, Liisa Pakosta ja Reet Roos –, siis kes neist oleks sobinud või tahtnud ministriks saada? Roos tunnistab, et erakonna valikuvõimalus polnud suur.

«Kui üks ei taha ja teine ei soovi, siis ei jäägi kedagi valida,» ütles Roos. «Ja kas kujutate näiteks ette, et mina konkureeriksin Jaak Aaviksoo vastu haridusministri kohale?» Selles lauses on ka tõdemus, et IRL pole lihtsalt suutnud tippude hulka piisavalt naisi tuua, kelle seast ministrikandidaate leida.

Asendusliikmed
Kes saavad ministrite asendusliikmetena riigikokku

IRL asendusliikmed riigikogus

• Liisa Pakosta
• Mart Nutt
• Juku-Kalle Raid
• Andrus Saare
• Siim Kabrits
• Ülo Tulik

Reformierakonna asendusliikmed riigikogus
• Andre Sepp
• Andrei Korobeinik
• Tõnu Juul
• Imre Sooäär
• Ülle Rajasalu
• Raivo Järvi
• Einar Vallbaum
--------------------------------------------------------

Uues valitsuses on mitu ministrit, kelle kogu karjäär on möödunud poliitikas, sisuliselt juba üliõpilase ajast. Näiteks Keit Pentus, Ken-Marti Vaher, Kristen Michal, aga ka Hanno Pevkur on sellised. Mida sellisest arengust arvata?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles