Uuring: eesti keele positsioon on haavatav IT valdkonnas ja kõrghariduses

Eesti õigekeelsussõnaraamat.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Jarva Teataja/

Eesti keeleseisundi värske uuringu kohaselt on eesti keele staatus tugevam kui kunagi varem, ent IT valdkonnas ja kõrghariduses on meie keele positsioon haavatavam.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostöös Balti uuringute insituudi ja TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi läbiviidud värskest keeleseisundi uuringust selgub, et kuigi eesti keele tugevuse kinnituseks on selle riiklik staatus ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus, siis leidub piirkondi ja valdkondi, kus eesti keele positsioon on haavatavam, näiteks kõrghariduse ja IT valdkonnad, venekeelse enamusega Ida-Virumaa linnad ning väliseesti hargmaised ja väiksemad kogukonnad.

Ministeeriumi sõnul on Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine on vajalik, kuid eesti ja inglise keele vahel tuleb hoida tasakaalu. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu üliõpilaste suulisele ja kirjalikule eneseväljendusele. Oskussõnavara läbimõeldud kohandamine on võimalus keelemuutusi juhtida, ilma et teatud erialad ja valdkonnad ingliskeelestuksid ning sestap on oluline jätkuvalt panustada terminitöösse.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul annab uuring sõnumi, et peaksime senisest rohkem rääkima heakeelsusest ja eesti keele võimalustest, mitte ohustatusest.

«Eesti keel on ressurss, mitte kaitsepositsioonil kindlus,» ütles Kärtner ministeeriumi pressiesindaja teatel. «Kaitsepositsioon ei kasvata eesti keele kõnelejate arvu ega suurenda selle väärtust. Kui näeme keelt võimalusena, siis võidavad sellest nii eesti keelt emakeelena kui teise keelena kõnelejad.»

Kärtner lisas, et intensiivsete keelekontaktide tõttu muutub keel, peamiselt sõnavara, kiiresti, ning keeleteadlastel tuleb kohaneda rahvusvahelistumise ja ühiskonna muutumisega. «Olulised võtmesõnad on tasakaal ja otstarbekus, näiteks tuleb leida kõrghariduses ja teaduses tasakaalumoment eesti ja inglise keele vahel ning koolitundides eesti keelt õpetades aine- ja õpilaskesksuse vahel. Keeletaristu ja -tehnoloogia arendamisel saab ja tuleb suurendada kasutajasõbralikkust,» ütles ta.

Teadus- ja haridusministeerium tõi välja keeleseisundi uuringu peamised tulemused, mida täiendavad uuringuaruandes toodud soovitused Eesti keeleseisundi olukorra paranemiseks:

Eesti keele maine on valdavalt hea, paljud mitte-eesti ema- ja/või kodukeelega inimesed soovivad eesti keelt õppida, nii teisest rahvusest püsielanikud kui ka uussisserändajad.

Eesti seadusandlus ei toeta veel täiel määral mitmekeelsust. Mitmekeelsust kui nähtust või praktikat ja mitmekeelseid hoiakuid tuleks veelgi enam soosida ning toetada eesti keele kõrval teiste keelte mainet.

Eesti keele kui teise keele õppe põhirõhk on seni liigselt olnud gümnaasiumiastmel – ressursid tuleb koondada eesti keele õppele põhikoolis ja alushariduses. Põhikooli lõpetajate kasin eesti keele oskus kandub omakorda edasi järgmistesse haridusastmetesse. Probleemiks on nii õpetajate pädevus ehk õpetamismeetodid ja õpetajate eesti keele oskus, aga ka metoodikate ja õppematerjalide kättesaadavus jmt seonduvad teemad.

Keelega seotud küsimused on ministeeriumideülene valdkond
Eesti keele oskus ja keele õpe on lahutamatult seotud ühiskondlike lõimumisprotsessidega, mis muudab keelega seotud küsimused ministeeriumideüleseks valdkonnaks. Keeleoskus ja -õpe ei ole seotud ainult haridus- ja teadusministeeriumi (keelepoliitika) ja kultuuriministeeriumi (lõimumispoliitika) vastutusalaga. Suurim ülesanne on kõik osalised kokku viia ja koostööks motiveerida.

Eesti keele õpetajate ja võõrkeeleõpetajate puhul on õpetajaameti atraktiivsusega üldiselt samasugused probleemid nagu ülejäänud õpetajaskonnas. Tööjõupuudus loob surve võtta tööle erialase kvalifikatsioonita inimesi või kutset alles omandavaid üliõpilasi.

Üha enam toetatakse ekspertide hulgas mõtet, et võõrkeelte õpe peaks senisest oluliselt suuremal määral algama juba alushariduses. Sarnaselt eesti keele õppega (nii emakeele kui ka teise keelena) ei piisa ka võõrkeelte õppeks alushariduses pädevaid õpetajaid, küsimus on samuti sobivate meetodite rakendamises.

Ingliskeelse õppe osakaal kõrghariduses on viimase kümne aasta jooksul nii üliõpilaste arvu kui ka õppekavade järgi järsult suurenenud. Kõrgkoolide rahvusvahelistumise seisukohast on see positiivne areng, kuid ettevaatlikuks teeb kõrghariduse keelekasutuse mõju eelnevate haridusastmete keelekasutusele. Seega mõjutab kõrghariduse ingliskeelestumine ühiskonda palju laiemalt.

Nii täiskasvanutel kui ka noortel on mitmeid võimalusi osaleda keeleõppes väljaspool haridussüsteemi, kuid valdkond on vähe reguleeritud ning keeleõppe kvaliteet ei ole ühtlane.

Välismaal suurtest keskustest eemal olevad väliseestlased ei pääse lihtsalt rahvuskaaslaste kogukonna infovälja, mistõttu rahvuskaaslaste programmi lahutamatu osana tuleb jõuda ka välismaal elavate eestlaste infovälja.

Mitmekesisus ja selle väärtustamine on muutumas üha olulisemaks aruteluteemaks, mistõttu on vaja nõustada ja toetada mitmekeelsuse edendamisel mitmekeelsete laste vanemaid.

Järjepidevalt ja ühtse riikliku süsteemi kaudu on vaja toetada murdekeelte õpet ja säilimist, kui on selle murdekeele kasutajaid (sealhulgas õppijaid).

Uus-sisserändajate keeleõpe ei vasta tänastele vajadustele: vähene on eesti keele õppe tundide arv, on palju ebakindlust nende uus-sisserändajate õpetamisel, kellega puudub ühine vahenduskeel; rahvusvahelise kaitse saajate keeleõppe pakkumisel ja rahastamisel esinevad paralleelsed süsteemid ja rahastusskeemid (tundide arvul põhinev versus maksimaalsest summast lähtuv, kohustuslik seotus ühe keeleõppeasutusega versus võimalus  ise õppeasutust valida).

Viipekeele tõlke teenus ei ole piisavalt kättesaadav eelkõige viipekeele tõlkide vähesuse tõttu. Oluline on säilitada viipekeele tõlkide väljaõpe, et parandada teenuse kättesaadavust.

Eestikeelsete teadusajakirjade probleemiks on napp inimressurss, spetsiifilisel teemal pädevate inimeste vähesus, mis mõjutab retsenseerimise kaudu ajakirjade kvaliteeti.

Riiklik keeletehnoloogia programm võimaldab tagada pikemaajalise ja järjepideva keeletaristu arengu. Puudu on ühtne kasutajasõbralik keskkond, kus kasutaja saaks kasutada kõiki keeletaristu komponente ühes kohas.

Keeleinspektsiooni maine vajab parandamist ning funktsioonid ümberkujundamist. Kuigi need on aastatega muutunud, vajab keeleinspektsiooni roll ja funktsioonid endiselt läbimõtlemist just keelekasutuse ja -õppe parandamises.

Tagasi üles