Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rohkem välistöölisi Eestisse ei mahu

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Möödunud aastal avastas PPA vanast tootmishoonest elamast 27 ukrainlast ja moldovlast, kes ehitasid Tallinnas mitut objekti. Pärast PPA reidi registreeris ettevõte kogu rügemendi kiiresti ametlikult tööle. | FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

​Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ennustab, et juba järgmisel nädalal täitub välistööjõu kvoot ning kõigile soovijatele tuleb poole aasta pealt öelda ei. Ettevõtted on aga odava tööjõu nimel asunud skeemitama.

FOTO: Alari Paluots

«Meil ei ole muud varianti kui keelduda elamisloa andmisest,» tunnistas PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Liis Valk.

Nii nagu mullu, on töörände kvoot ka tänavu 1317 inimest ehk 0,1 protsenti Eesti alalistest elanikest. Mullu detsembris sai see hulk esimest korda ajaloos täis ja kümned taotlejad jäeti uut aastat ootama. Seetõttu ennustas PPA, et kvoot läheb lõhki ka tänavu.

«Tööränne on isegi rohkem kasvanud, kui me ette nägime,» nentis Valk.

PPA on juba välja andnud ligi 900 elamisluba töötamiseks ja üle 300 taotluse on menetluses. Valdavalt tahavad siia tulla oskustöölised: ehitajad, õmblejad, tehasetöölised.

«Ilmselt täitub piirarv järgmisel nädalal taotlustega, mis on menetluses. Seega ei ole mõistlik siis rohkem taotlusi esitada,» ütles peaekspert.

Kiiret leevendust olukorrale pole. «Ükskõik, mis lahendus on, ei saa see kiiresti tulla, kuna nõuab välismaalaste seaduse muutmist. See on poliitiline otsus,» lausus Valk.

Võimalus on registreerida välismaalased tööle lühikeseks ajaks. Lühiajaline töötamine (kuni üheksa kuud aastas) ei lähe kvoodi alla. «See lahendus on vaid neile, kes pole seda võimalust juba korra kasutanud. Üldjuhul kasutavadki tööandjad esmalt lühiajalise töötamise võimaluse ära ning siis tulevad [töötajale] elamisluba taotlema,» lisas Valk.

Poola kaudu Eestisse

Viimasel ajal on Eestis levima hakanud skeem, millega proovitakse mööda hiilida nii kvoodist kui ka igasugusest tööle registreerimisest. «Tekkinud on ettevõtted, kes proovivad mööda minna nõutava palga maksmisest,» ütles Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru.

Eesti tööturu kaitsmiseks tuleb lühikeseks ajaks tööle registreeritud välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka (aasta keskmine brutokuupalk on praegu üle 1100 euro). Ka on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded. Ukrainlased, moldovlased ja valgevenelased on aga nõus siin ehitama kohati seitse päeva nädalas ka 300–700-eurose palgaga.

«Inimesed võetakse tööle mõnes muus Euroopa Liidu riigis, näiteks Poolas, ja siis justkui lähetatakse Eestisse, aga palka makstakse teise riigi reeglite järgi,» selgitas Aru.

Paberite järgi on näiteks ukrainlasel leping Poola ettevõttega, aga tegelikult saadetakse ta samal päeval hoopis Eestisse ehitama.

«Kui temalt endalt küsida, siis ta ütlebki, et «ma pole kunagi Poolas töötanud, ma ei teadnudki, et mul on Poola ettevõttega mingi leping. Jutt oli, et tulen Eestisse tööle»,» kirjeldas Aru skeemi, millega püütakse Eestis nõutava palga maksmisest kõrvale hiilida. Pealegi jääb riigil nii saamata maksutulu.

«See on kõige murettekitavam koht, sest me sisuliselt ei tea, kes meil siin riigis töötavad,» lisas ametnik.

Eriti markantne on näide, kus üks isik tõi üle 260 välismaalase Poola kaudu Eestisse. See on viiendik sisserände kvoodist. «Mina julgen arvata, et neid inimesi võib olla tuhatkond, kes on sellist skeemi pidi siia toodud, aga ennustamine on tänamatu. Oleme ise tuvastanud umbes 400 välismaalast, kes on nii tulnud,» ütles Aru.

Vahele jäävad ettevõtted enamasti PPA, maksu- ja tolliameti ning tööinspektsiooni reidide käigus.

Puudutab kolmandaid riike

Välistööjõuga seotud rikkumiste arv on üleüldse tõusuteel. Kui eelmise aasta viie kuuga oli PPA-l ligi 40 menetlust seoses töötamise tingimuste rikkumistega, siis tänavu on see arv sama aja peale juba üle 140. «Ega me praegu tegelikult tea, mida see aasta veel toob,» nentis migratsioonijärelevalvetalituse juht.

Valk lisas, et ilmselt märkavad paljud ehitustel välistööjõudu, ent kõik need inimesed ei viibi Eestis ebaseaduslikult. «Ka lühiajalise töötamise registreerimine on hüppeliselt kasvanud,» sõnas ta.

Sisserände piirarv reguleerib kolmandatest riikidest lähtuvat ettevõtlus- ja töörännet. Hiljuti arvati kvoodi alt välja investorid, iduettevõtjad ning teised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötajad. Ka ei kuulu kvoodi alla Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning välismaalased, kes kolivad abikaasa/lähisugulase juurde, tulevad Eestisse õppima või teadustööd tegema. Pagulased selle kvoodi alla samuti ei kuulu.

Kommentaar

Andres Anvelt

siseminister (SDE)

Välistööjõu kaasamise võimalused vajavad valitsuskabinetis sisulist debatti ja partnerite ringiga arutamist, sest see ei ole ainult siseministeeriumi mure, meie oleme vaid sandarmi rollis. Peame jõudma Eestis nutika lahenduseni, mis arvestaks tööturu vajadusi ja võimaldaks paindlikult muutuvatele oludele reageerida.

Lähinädalatel tuleb valitsuskabinetis otsustada ära laiapõhjalise töörühma moodustamine, et seejärel kõiki koostööpartnereid kaasates töötada välja Eestile sobivad ettepanekud, millega valitsus saaks edasi minna. Sisserände piirmäär kehtib Eesti rändepoliitikas juba 1990. aastast ning see on praeguseks selgelt ajale jalgu jäänud.

Tagasi üles