Eksperdid hindavad riigireformi kulgu puudulikuks
Lisatud Aabi kommentaar kell 15.09

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tarmo Jüristo.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis algatus Riigireformi Radar hindab riigireformi edenemist teises kvartalis puudulikuks, kolleegiumi arvates ei pinguta valitsus riigi reformimisel piisavalt.

Praxise juhatuse esimehe Tarmo Jüristo sõnul tõi kolleegium valitsusliidu tegevuse hindamisel välja olulisi puudujääke nii haldusreformi läbiviimisel kui ka vastuste leidmisel küsimusele, millist riiki me saame ja tahame ülal pidada. «Tulevikku vaadates on võtmeküsimus, kuidas saavutada riigieelarve kulude ja tulude tasakaal ja kuidas riigivalitsemise reform sellele kaasa aitab. Lisaks sanitaarremondile on tarvis riigireformi visiooni – suured muutused vajavad vaadet, mis ulatub ühest valitsemistsüklist kaugemale,» ütles ta Praxise teatel.

Jüruisto sõnul ei jää elu pärast kohalike volikogude valimisi ja Euroopa Liidu eesistumist seisma, mistõttu peaks juba nüüd valmistuma uuteks proovikivideks. «ELi toetuste osakaal riigieelarves väheneb tulevikus märgatavalt. Mida see riigi reformimise vaatest tähendab? Need küsimused on selge vastuseta ja puudub kindlus, et valitsus pingutab riigi tulevikustrateegia kujundamiseks piisavalt,» lausus ta.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, et kuigi riigikogu lõpetas maavalitsuste tegevuse ja kehtestas omavalitsuste ühisametite moodustamise regulatsiooni, mis aitab kaasa omavalitsuste koostööle, on endiselt mitmeid küsitavusi avalike funktsioonide jaotuses ja rahastamises. «Haldusreformi pidurdab jätkuv selgusetus avalike ülesannete jaotuses valitsemistasandite vahel ja nende rahastamises. See küsimus tulnuks otsustada ammu,» ütles ta pressiteates.

Tema sõnul vaidlustavad mitmed omavalitsused arvatavasti valitsuse sundühendamise otsused kohtus. «Kohtuvaidluste tekkimist soodustas valitsuse otsus jätta Loksa linn ühendamata Kuusalu vallaga. Selle erandi tegemine ei olnud põhjendatud ja läbipaistev,» ütles Tamsar.

Radari kolleegiumi kuuluva Aivo Adamsoni sõnul on mitterahuldava hinde peamine põhjus oluliste otsuste viibimine, ambitsioonika visiooni puudumine ja kesine juhtimiskvaliteet. «Seisakut valitsemises, maksupoliitikas ja sotsiaalkaitses ei saa murda, kui poliitikat tehakse suletud moel. Riigi juhtimisel on suureks ohuks rajasõltuvus – viimasel ajal on juhtunud, et uus valitsusliit astub sama reha otsa nagu eelmised valitsused, eksides kohati hea valitsemise põhimõtete vastu,» sõnas ta.

Adamson lisas, et uut moodi poliitikat, mille koalitsioon oma lipukirjaks võttis, ei saa teha kinniselt, kaasamist ja debatti simuleerides ning suhtudes mõju hindamisse pealiskaudselt, sest see vähendab reformideks vajalikku usalduskrediiti. «Oluline on meeles pidada sedagi, et riigireform nõuab laiemat kokkulepet. Nüüd, kus mõned kohaliku tasandi reformi küsimused on lahenduseni jõudnud, võiks riigikogu riigireformi visiooni loomisel aktiivsem olla ja valitsusele appi tulla,» ütles ta.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles rahandusministeeriumi teatel, et riigireformi, sealhulgas haldusreformi elluviimine on valitsusele tähtis. «Praegu oleme oma tegevuses keskendunud haldusreformile, mille esimene ja oluline etapp on lõpule viidud ning selleks vajalikud haldusreformi ja maavalitsuste reformi seadused heaks kiidetud. Veel üksikud erijuhtumid soovime otsustada lähipäevil,» ütles ta ja lisas, et valitsus on juba mais heaks kiitnud ka riigireformi kava, mis sõnastab reformi aluspõhimõtted ja plaanitavad tegevused valitsuse mandaadi lõppemiseni 2019. aastal.

Aabi sõnul tuleb reformi elluviimisel teha olulisi valikuid ja vaadata ka kaugemasse tulevikku. «Siin on oluline laiem ühiskondlik kokkulepe ja koostöö kõigi osapoolte vahel ning seetõttu ootan ka Radarilt täpseid ja selgeid soovitusi,» lausus minister.

Riigireformi Radar hindab reformi edenemist kord kvartalis. Hinde annab kolleegium, kuhu kuuluvad Aivo Adamson, David Vseviov, Heldur Meerits, Jaak Aaviksoo, Külli Sarapuu, Külli Taro, Maarjo Mändmaa, Olari Taal, Taavi Veskimägi, Tarmo Jüristo, Tiina Randma-Liiv ja Toomas Tamsar. Tänavu esimeses kvartalis sai valitsus hindeks kolme.

Tagasi üles