«Patriot» – melanhoolne spioonipõnevik folkmuusikaga

Madis Vaikmaa
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ekraanitõmmis

James Bond istub pargipingil. Hästiistuva tumeda ülikonna asemel on tal seljas tumeroheline topiline kampsun ja süles kitarr. James sõrmitseb hellalt keeli ja laseb kuuldavale maailmavalulise itku, sest spiooni töö on pingeline ja stress niidab ka mehi, kel on luba tappa.

Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult on selle mehe nimi John Tavner ja ta «töötab» ühes Kesk-Ameerika tööstusettevõttes. Johni eesmärk on koos oma isa ja vennaga hoida Iraan tuumarelvastumast, ning selle nimel vahendeid ei valita.

Aga ärge sissejuhatusest heituge, sest tegu pole tüüpilise märuliga. Esiteks seepärast, et filmi õhustik on kurvameelne ja seda dikteerib peategelane, kes esitab kitarri saatel viisistatud ülestunnistusi oma igapäevatööst. Tulemus meenutab Bill Murrayd filmides «Tõlkes kaduma läinud» või «Mereelu Steve Zissou seltsis», aga on mõnevõrra vägivaldsem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles