Filmiarvustus «Maja võidab alati»: nalja vähem kui rubla eest!

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader filmist.
Kaader filmist. Foto: outnow.ch

Kõigepealt vaatame kalendrisse. Jahedavõitu küll, aga ametlikult algas nädala eest suvi, mis tähendab puhkuste aega ja sellega seoses võimalikult palju tegevusi, mis ulatuvad nelja seina vahelt välja. Üks neist võiks olla vabaõhuetenduse või vabaõhukino külastus, aga viimati mainitud võimalust – minna õues kinno – jagub harva.

Tegelikult sobiks sel nädalal esilinastuv «Maja võidab alati» oma pretensioonituse tõttu just hilisõhtusesse vabaõhukinno, sest selle linateose puhul pole sugugi oluline kõikide süžeeliinide ja faabula areng ning tegelaskujude karakterite analüüs.

Kahtlemata on igale vaatajale filmi vaatamamineku oluliseks kriteeriumiks, millisesse žanrisse see kuulub. Seiklusfilm peaks pakkuma pingelisi seiklusi, triller puänteeritud lahendusega psühholoogilist põnevust, õudusfilm õõva ja komöödiafilm publikut naerma ajama. Just komöödiafilmina «Maja võidab alati» vaatajatele esitletaksegi, ja pressilinastusel oli väga lihtne kindlaks teha, kas see oma žanrimääratlust õigustab. Nimelt naeris filmi vaadates kümnest ajakirjanikust üks ehk teisisõnu kümme protsenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles