Euroopa Komisjon muretseb, et vastakaid seisukohti tekitanud rahandusministeeriumi struktuurireform võib hakata segama riigi võimekust eurotoetusi kasutada.
Rahandusministeeriumi reform teeb euroliidule muret
17. oktoober 2008, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri pressiesindaja Dennis Abbott ütles Postimees.ee'le, et ministeerium teatas neile struktuurireformist alles augustis ning reformi detailset kirjeldust pole komisjon seni saanud.
Abbot rõhutab, et seni on Eesti olnud struktuurifondide raha kasutamisel üks efektiivsemaid liikmesriike. «See on ka meie mure üks peamiseid põhjuseid: hästitoimiva süsteemi parandamine võib viia ebasoodsate tulemusteni,» arvas Abbot.
ERRi Uudiste väitel on kartuseks ka põhjust, sest aastateks 2007-2013 planeeritud toetustest on tänaseks Eestis kasutusele võetud vaid 0,45 protsenti.
ELi toetuste ja välisabi eest vastutava rahandusministeeriumi välissuhete asekantsleri Kalle Killari sõnul on Eesti plaanidest kolme-nelja kuuga maha jäänud, sest nende ettevalmistus nõudis aega.
Killar kinnitas Postimehele, et ministeerium on oma rakendamise süsteeme ka varem muutnud ning uus struktuur saab euroraha maaletoomisega hakkama sama hästi kui eelmine.
«Nüüd, kus meie organisatsiooni uus ülesehitus on äsja jõustunud, teavitame muudatustest ja muutunud kontaktidest ka koheselt Euroopa Komisjoni ning taotleme kokkusaamist, et uue struktuuri toimimist lähemalt selgitada,» lubas Killar.
Nii komisjon kui ministeerium märgivad samas, et ministeeriumi struktuur on Eesti valitsuse pädevusse kuuluv küsimus, millesse komisjon ei sekku.