Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/12/6774457t1ha2a7.jpg)
Ekspertide kõhklused Tallinna-Helsingi tunneli äratasuvuse kohta ei heiduta mobiilimängu «Angry Birds» loojat Peter Vesterbackat, kes on hakanud tunneli jaoks otsima rahvusvahelist finantseerijat.
Vesterbacka on otsustanud ehitada merealuse tunneli puhtalt erasektori rahastusega ja ootab novembris Singapuris toimuvale idufirmade üritusele Slush saabuvat Hiina delegatsiooni, kellega alustatakse finantseerimise osas läbirääkimisi, kirjutas Helsingin Sanomat.
«Saan täpsemalt rääkida siis, kui läbirääkimised on lõppenud. Võin öelda ainult niipalju, et tunnel ehitatakse täiesti erasektori rahaga,» kommenteeris Vesterbacka.
«Me ei otsi finantseerimist ei Soome ega Eesti riigilt. Samuti ei otsi me rahastust Euroopa Liidult. Enamik rahastusest tuleb Hiinast ja natukene ka Skandinaavia pensionifondidelt,» lausus Vesterbacka.
Mehe sõnul tasub tunnel ennast majanduslikult ära 37 aastaga. Kasum tuleks peamiselt reisijate veost, kellest suure osa moodustaks nii Eestit kui Soomet korraga külastavad Hiina turistid. «Kaubavedu toimuks peamiselt öösiti,» arvas Vesterbacka. Tunneli ehitus võiks mehe hinnangul alata 2023. või 2024. aastal.
Hiinlastega paremini läbi saamiseks õppis Vesterbacka ära ka hiina keele. «Kui sa küsid neilt 15 miljardit, siis on parem seda teha nende enda keeles,» tunnistas ta. 85 kilomeetri pikkune tunnel läheks paar aastat tagasi tehtud hinnangutel maksma 9–13 miljardit eurot.
Postimehele rääkis Vesterbacka oma tunneliplaanidest juba aasta tagasi.
-Miks te arvate, et Helsingi-Tallinna tunnel saab olema edukas? Meil on olemas negatiivne Eurotunneli kogemus.
Eurotunnel on täiesti erinev juhtum. London ja Pariis on üksteisest tunduvalt kaugemal. Vahemaad pole absoluutselt võrreldavad. London ja Brüssel on teineteisele tunduvalt lähemal, ja nagu me näeme Brexitist, asub London saarel ja pole Euroopale võrdne partner.
Vaatame aga Helsingit. Helsingi on juba kõige vilkama reisijatega linn Euroopas. 20 miljonit reisijat läbi lennuvälja, kaheksa miljonit laevareisijat Helsingi ja Tallinna vahel, kus reis kahe linna vahel võtab aega kaks tundi. Kui me tunneliga vähendame seda aega 20 minutini, ja ma ei räägi siin hüperloopist, vaid lihtsalt kiirrongist.
Tänu nüüdisaegsele tehnoloogiale võime aega vähendada 20 minutini. Me ehitame neli jaama: Tallinn, Otakeila, Espoo ja Helsingi lennuväli (Vantaa). 20 minutiga saab siit rongiga Helsingi lennujaama ning mõni tund hiljem olete Pekingis. Tegelikult saab Helsingi lennuväljast fantastiline lennujaam ka Tallinna jaoks.
Ma arvan, et see on väga realistlik. Kui vaadata reisijate arvu, siis rongireisijate arv kasvab 20 miljonini aastas, ja kui võtta pileti hinnaks 50 eurot, siis teeb see miljard eurot aastas. Tunnelit ei ehitata mitte üheks või kaheks, vaid 100 kuni 120 aastaks. Kui võtame arvesse, et intressid on praegu nullis või negatiivsed, ning reisijate arvu, mida oleme juba võimelised hõivama, ja lisaks kaubavedu kogu maailmast, siis on plaan väga realistlik.
Mina arvan, et see on fantastiline ärivõimalus. Kui võrrelda Eurotunnelit ja Helsingi-Tallinna tunnelit, siis need ei ole omavahel võrreldavad.
-Kolm-neli aastat tagasi oldi Soome pool tunneli suhtes üsna entusiastlikud, aga Eesti seda eriti tõsiselt ei võtnud. Kuidas teile tundub, kas Eesti poole suhtumises on midagi muutunud?
Need, kellega mina olen Eestis kohtunud, on tunneli suhtes väga entusiastlikud, ja ma saan sama öelda ka Soome poole kohta. Ma pole kohanud mitte kedagi, kes oleks olnud tunneli vastu. Arvan, et paljud on olnud skeptilised projekti majandusliku tasuvuse ja teostatavuse suhtes.
Tehniliselt on tunnelit ehitada väga lihtne, see ei ole mingi raketiteadus. Ärilise perspektiivi poole pealt võib alati öelda, et asjal on jumet, aga samas võib öelda, et see on absoluutselt rumal idee.
Võin öelda, et ma saan panna tunneli ärijuhtumina tööle ainuüksi tänu reisijatele. Aga kui ma ütlesin, et ma lahkusin Roviost majanduskasvu kiirendama, siis vaadake tunnelit ja selle naabreid – massiivne kinnisvaraarendus mõlemal poolel. See avaldab muljet Hiina kapitalile. Hiina investeerib massiivselt üle kogu maailma ja siia investeerimine on üks osa nende plaanist. See on loomulik lähtekoht, nagu oli eelmise sajandi kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel, mil Jaapani ettevõtted tulid Soome ja liikusid siit edasi.
Arvan, et kõige tähtsam on see, et tunnel käivitab või taaskäivitab majanduskasvu. Arvan, et mõlemal pool lahte, nii Soome kui ka Eesti poolel vajame majanduskasvu taaselustamist. Siis hakkavad inimesed nägema võimalusi.