Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kohtusse jõudnud süüdistus: Tallinna Sadama juhid võtsid kümne aastaga 4 miljonit eurot altkäemaksu

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand koos uurijatega oma vahistamisõhtul. | FOTO: Sander Ilvest

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes esitas riigiprokuratuur Tallinna Sadama endistele juhtidele Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale süüdistuse 2005. kuni 2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka endisele Tallinna Sadama hooldusosakonna juhatajale Martin Paidele. Lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kahte juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Süüdistuse järgi nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted ASiga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu 4 miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osa, ligikaudu 3 miljonit eurot, moodustas Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajatelt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro. Paideni ja Kaljurannani jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi 2 miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör Laura Feldmanis selgitas, et Kiil ja Kaljurand võtsid altkäemaksu omakasu eesmärgil. «Süüdistuse järgi on alust ette heita, et Kiil ja Kaljurand mõlemad võtsid altkäemaksu järjepidevalt aastate vältel. Saadud altkäemaksu kuritegelikku päritolu ja tegeliku omaniku varjamiseks kasutati erinevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Nende altkäemaksuga võetud summade osas on kriminaalmenetluse käigus kohaldatud varade arestimist,» lisas riigiprokurör Feldmanis.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.

Tagasi üles