Sadu toetuskirju saanud kirikuõpetaja: ma ei kahetse midagi

Tänavu sai koguduse õpetaja ja hingehoiu korraldaja Annika Laats kõrge tunnustuse osaliseks, kui president Kersti Kaljulaid andis talle Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

FOTO: Alar Truu / Õhtuleht

«Mul jääb hämmingust ja tänust hing kinni,» ütleb ETVs kooseluseaduse ja geide õiguste eest välja astunud EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats, kui räägib talle täna laekunud sadadest toetuskirjadest.

«See on tõesti üllatav, et inimeste jaoks on armastusest ja halastusest kõnelemine niivõrd jahmatav – kes valab rõõmupisaraid, kelles kutsub esile vihavahku,» ütles üle kümne aasta Risti koguduses töötanud Laats Postimehele.

Ja tõepoolest, seda, et teema läheb inimestele korda, näitab Laatsile laekunud meilide hulk. Suurem osa neist on temale täiesti võõrastelt inimestelt. Paljud neist on sulgudes juurde kirjutanud midagi stiilis: heteroseksuaalne, kolme lapse ema. «Ma arvan, et tuhande meili kohta on tulnud neli sapist. Ja ma ei liialda,» sõnas ta. «Mul jääb hämmingust ja tänust hing kinni.»

Ta siis ei kahetse öeldut? «Ei, mitte hetkekski, isegi siis, kui ma poleks neid toetavaid kirju saanud. Aga kõik need kirjad ja kõned aitavad väga palju. Need annavad kinnitust, et seda oli vaja teha,» sõnas Laats.

EELK kirikuvalitsus ootab nüüd nii Laatsilt kui temaga debateerinud Arne Hiobilt seletuskirju. Pärast seda, ilmselt novembris, koguneb kirikuvalitsus olukorda arutama. Laats ei ole pettunud, et peab oma seisukohta EELK ees kaitsma. «Ma olen sügavalt rõõmus, et saan saatesse minekut selgitada. See ei ole mulle sugugi raske koorem.»

Loe veel:

Laats pidas eilse «Suud puhtaks» saate alguses kooseluseaduse teemal lühikese debati EELK Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Arne Hiobiga.  Saatejuht Urmas Vaino uuris kahelt saatekülaliselt, kas samasoolistel paaridel peaks olema õigus ühisele riiklikule registreerimisele.

«Jah, ma arvan, et neil peaks see olema,» vastas Laats.

Hiob: «See on vale. Toimub abielumõiste hägustamine. Meie ei ole abielu välja mõelnud ja pigem on nii, et kui me oleme praegu Euroopa Liidu eesistujamaa, siis oleks meil võimalik anda kogu Euroopale ja maailmale viisakas vormis kindel positiivne noot, et seal on nende asjadega liiga kaugele mindud ja võiks hakata mõningaid asju ümber muutma».

Laats vaidles sellele vastu. «Mul on erakordselt kahju, kui neid asju hakatakse praegu ümber muutma. See näeb minu jaoks välja nõndamoodi, nagu võib-olla Nõukogude ajal anti vasakukäelisele lapsele ühel hetkel luba, et nüüd võib ta hakata vasaku käega kirjutama, enam ei pea parema käega seda pliiatsit hoidma ja joonistama. Ja siis mõeldakse ümber, et ei-ei, see on normist kõrvalekaldumine ja nii ei kõlba. Ja me oleme selle ukse, mis meil on Eestis äsja paotunud, lihtsalt nende inimeste ees uuesti kinni [löömas - toim].»

Tagasi üles