Kas see kahest sõnast koosnev pealkiri ei tundu veidi imelik? Muidugi tundub. Võib-olla on see vanamoodne, aga kinno minnes tahaks esmalt teada, kas film on naljakas või jube. Žanride paljusus, eklektika, õigemini žanrimääratluse olematus on, muide, parim viis, kuidas režissööri saab end kehvast tööst välja vabandada. Kui pole hirmus, siis keerame asja naljaks – kas pole lihtne? Tegelikult võib ju vaid ette kujutada, kui palju nalja õudusfilmide võtetel saab. Nõudlikule vaatajale jääb aga paratamatult mulje, et teda alahinnatakse.
Tellijale
Filmiarvustus «Palju õnne surmapäevaks»: naljakas õudus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.