/nginx/o/2011/05/02/570631t1hca57.jpg)
Osama bin Ladeni tapmine andis küll kõva löögi Al-Qaedale, kuid esimese asjana peab lääs nüüd kartma tema kaasvõitlejate katseid korraldada kättemaksurünnakuid, hoiatasid analüütikud eile.
Tellijale
Bin Ladeni surm sunnib paljusid riike ettevaatusele
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
3. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isegi Ühendriikide president Barack Obama tunnistas pärast bin Ladeni tapmist peetud kõnes, et pole kahtlustki, et Al-Qaeda jätkab rünnakuid.
Eile anonüümselt ajakirjanikega rääkinud USA kõrged julgeolekuametnikud aga ennustasid, et surmateade Pakistanist võib rünnakuohtu isegi suurendada. «Al-Qaeda võitlejad ja poolehoidjad võivad üritada vastata vägivaldselt, et tasuda bin Ladeni surma eest, ning teised terroristide liidrid võivad kiirendada oma katseid rünnata USAd,» vahendas AFP ühe anonüümselt infot jaganud ametniku sõnu.
USA välisministeerium soovitas oma kodanikel vältida reisimist kohtadesse, kus Al-Qaeda liidri surm võiks esile kutsuda Ameerika-vastast vägivalda.
Paljud maailma riigid teatasid eile, et tervitavad uudist bin Ladeni surmast, kuid tugevdavad võimaliku terroriohu tõttu julgeolekumeetmeid. Näiteks kohalike islamistidega kimpus Filipiinid, kus asub ka USA sõjaväebaase, kuulutasid, et jälgivad valvsalt olukorda riigi lõunaosas Mindanaos, kus arvatakse olevat islamistide varjumiskohti.
Austraalia peaminister Julia Gillard ütles, et soovitas kõigil nende riigi välisesindustel olla julgeolekuolukorrast teadlik. Gillard märkis samas, et bin Ladeni tapmine ainult kinnitab nende vajadust olla kohal Afganistanis, kus praegu teenib 2400 austraallast.
1998. aastal Nairobi USA saatkonna juures Al-Qaeda korraldatud rohkem kui 200 ohvriga plahvatuse üle elanud Kenya lubas eile, et nende julgeolekujõud on kõrgendatud valvsuses. «Loomulikult tervitame uudist Osama tapmisest, kuid see ei ole terrorismivastase sõja lõpp,» märkis Kenya sõjaväe pressiesindaja Bogita Ongeri.
Kenya armee esindaja sõnul ollakse eriti valvsad kahes suuremas linnas – Nairobis ja Mombasas – ning Somaaliaga piirnevatel aladel. Kenya politsei tugevdas valvsust juba kümme päeva tagasi, pärast seda kui Shebabi mässulised olid lubanud panna lihavõtete ajal pomme kaubanduskeskustesse ja pühakodadesse.
Isegi Jaapan kuulutas, et karmistab julgeolekumeetmeid oma sõjaväebaaside ümber.
Erilist põhjust muretsemiseks on ka riikidel, kelle kodanikud on vangis Al-Qaeda haruorganisatsioonide käes. Malist saabus just eile kinnitus, et 2. veebruaril Alžeerias Islami Magribi Al-Qaeda kätte pantvangi langenud 53-aastane itaalia turist Maria Sandra Mariani on elus.
Sama Al-Qaeda haru käes on ka neli mullu sügisel röövitud prantslast. Prantslaste vabastamise üle peetavate läbirääkimistega kursis olev Mali valitsusallikas ütles eile AFP-le, et kuigi bin Ladeni surm on hea uudis terrorismivastase võitluse seisukohast, ei tõota see head nende pantvangide vabastamise suhtes. «Need inimesed võivad läbirääkimisi karmistada,» lausus ta.
Viimaste andmete kohaselt tahab Magribi Al-Qaeda vastavalt bin Ladeni soovile Prantsuse vägede lahkumist Afganistanist ja kolme mehe eest 90 miljonit eurot.
Hoolimata hoiatustest, et terroristid võivad üritada kättemaksu, rõhutasid analüütikud eile ka seda, et Al-Qaeda on tõsiselt nõrgestatud. Pärast 2001. aasta 11. septembrit pole neil õnnestunud USAs läbi viia ühtki rünnakut. Ühendriikidel on droonipommitamiste ja erioperatsioonidega õnnestunud elimineerida terve hulk nende komandöre.
«See on märkimisväärne tapmine, eriti seetõttu, et viimase paari aasta tendentsid on olnud nii kõvasti Al-Qaeda vastu,» leidis Seth Jones, endine USA erivägede nõustaja Afganistanis ja praegune mõttekoja Rand Corporation analüütik. Ta lisas siiski samas: «Mis ei tähenda, et Ühendriikide-vastane terrorism lõppeks.»
Endine Pakistani sõjaväe kindral Talat Masood märkis ajalehele Wall Street Journal, et isegi kui bin Laden Al-Qaeda igapäevase juhtimisega enam ei tegelenud, avaldab tema surm selle organisatsiooni võitlejate moraalile tohutut mõju. «See on nii psühholoogilises kui sõjalises mõttes tohutu tagasilöök Al-Qaeda vägedele,» oletas ta. «Nad ehitasid tema ümber müüdi. Ta oli liider, kes pidanuks olema asendamatu.»
Samasugust optimismi väljendas ka Afganistani presidendi Hamid Karzai õigusnõunik Nasrullah Stanekzai. «Osamata ja selleta, mida ta esindab – ainus mees, kes suudab murda USA –, ei pruugi noored moslemid olla nii entusiastlikud terroristliku võrgustikuga liituma,» oletas ta. «Talibanile on see sama suur löök kui Al-Qaedale. See haavab Talibani moraali, kuid ei lõpeta nende sagenenud rünnakuid NATO ja Ameerika vägedele.»
Wall Street Journaliga rääkinud kohalik Talibani komandör Paktia provintsist ähvardas suurema vägivallaga. «Talibani võitlejad imetlesid Osamat. See mõjutab nende moraali ja vallandab vägivalla,» lubas ta. «Talibani ja Al-Qaeda võitlejad alustavad kättemaksuks pealetungi ja see saab olema verine pealetung.»
Randi analüütik Jones prognoosis, et Pakistani kui Al-Qaeda praeguse keskuse roll võib taanduda ning Al-Qaeda mujal tegutsevad harud muutuda iseseisvamaks. Ühe võimaliku uue keskusena mainis ta Jeemenit.
Jones meenutas, et 11. septembri rünnakud ja USA invasioon Iraaki suurendasid Al-Qaedaga liituda soovijate hulka. Ta ennustas, et nüüd üritab see organisatsioon taas tõestada oma tugevust. «Selline löök paneb nad meeleheitlikult pingutama värbamisbaasi suurendamise nimel. Üheks võimaluseks on korraldada rünnak,» nentis ta.
Bin Ladenist ja terrorismivastasest sõjast raamatuid kirjutanud CNNi julgeolekuanalüütik Peter Bergen arvas, et Al-Qaedal saab olema tõsiseid raskusi bin Ladenile võrdväärse asendaja leidmisega. «Bin Ladeni tapmine on terrorismivastase sõja lõpp,» leidis ta. «Pole kedagi, kes teda Al-Qaedas asendaks.»
Esialgsete hinnangute kohaselt peetakse bin Ladeni mantlipärijaks 59-aastast egiptlast Ayman al-Zawahirit. Sarnaselt saudist bin Ladeniga on ka Zawahiri alates 11. septembri rünnakutest peidus olnud, arvatavasti kuskil Pakistani-Afganistani viljatul mägisel piirialal.
Uudistevõrgu AFP teatel usuvad analüütikud, et kui bin Laden seisis selle terrorivõrgustiku iidoli ja karismakeskme kohal, siis just Zawahiri oli Al-Qaeda aju ja organisaator. Tema «teeneid» islamistliku terrorismi vallas on praeguseks hinnatud ka 25 miljoni USA dollari suuruse pearaha vääriliseks.
Zawahiri pärineb jõukast Egiptuse perekonnast. Tema isa oli Kairos tunnustatud kirurg. Zawahiri astus oma esimesed sammud radikaalse islami vallas juba teismeeas ja vahistati 15-aastaselt toonases Egiptuses keelatud Moslemi Vennaskonda kuulumise eest.
Oma esimese – kolmeaastase – vangistuse teenis Zawahiri välja aastal 1981. Teda peetakse osaliseks nii Egiptuse presidendi Anwar Sadati mõrvas kui ka 1997. aastal 62 elu nõudnud Luxori veresaunas turistide kallal. 1996. aastal vahistasid Vene võimud ta seetõttu, et ta oli värvanud islamivõitlejaid Tšetšeeniasse.