Kolmest erikoolist jääb järele vaid üks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Sille Annuk

Eestis on liiga palju erikoolide õpilasi, leidsid hiljuti Kaagvere, Tapa ja Puiatu kooli külastanud väliseksperdid. Nüüd kavatseb haridusministeerium neist kaks lõplikult sulgeda.



Haridusministeerium valmistab ette reformi, mille tulemusena ootab sulgemisotsus lähiaastatel ees pahade tüdrukute asutusena tuntud Kaagvere erikooli, samuti Puiatut, kus õpivad raskesti kasvatatavad eesti poisid. Lahtine on veel Tapa erikooli saatus.


Tapa erikool, mis selle suveni üritas venekeelsetest marakrattidest inimesi kasvatada ja nüüd tegeleb ka eestikeelsete n-ö raskete poistega, peab ootama, kuni haridusministeerium jõuab otsusele, kas koondada kõik erikoolide kasvandikud Tapale või sulgeda ka see kool ning ehitada aastaks 2010 täiesti uus eriõppeasutus.


Kui seni on kolmes erikoolis olnud probleemsetele lastele kokku ligi 200 kohta, siis pärast reformi jääks neist alles vaid 64.


Erineva taustaga lapsed


Just sellise esialgse kava sai haridusministeeriumis kevadel loodud töörühm valmis suve lõpuks. Erikoole analüüsinud meeskond jõudis järeldusele, et tööd probleemsete lastega tuleb tänapäevastada ning tõhusamaks muuta, et ennetada ja vähendada alaealiste üha kasvavat kuritegevust.


Ministeeriumi töörühma juhtiva Teet Tiko sõnul on Eestis seni liialt sagedalt kasutatud alaealiste erikooli suunamist.


«Eesti erikoole külastanud Suurbritannia ja Poola ekspertide hinnangul on meie erikoolides üsna väikeste süütegudega õpilasi, kelle probleemidele lahenduse otsimine oleks veel kohalike omavalitsuste kohustus,» märkis Tiko.


Samuti viitas töörühma juht asjaolule, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ei tohiks Eesti rahvaarvu arvestades siinsetes erikoolides olla mitte enam kui 60–70 õpilast.


«Seega peaks erikoolide õpilaskontingent muutuma praegusest «tõsisemaks», millele peavad vastama ka nii erikoolide infrastruktuur, kasvatustöö, sekkumiskavad kui ka psühholoogiline ja füüsiline turvalisus,» märkis Tiko.


Praegu on erikoolides koos väga erineva taustaga lapsi, kellest osa on juba noortevangla kogemusega, teised aga vaevu varateismelised marakratid, kel pagasis koolist puudumised ja pisivargused. Vanglataagaga noored toovad aga kooli vangla subkultuuri ning mõjutavad teisi negatiivselt.


Koos erikoolide ja sealsete laste arvu vähendamisega plaanib riik luua tavakoolide ja kutsekoolide juurde väikesed eriklassid koos n-ö õpilaskodudega. Sinna hakatakse tulevikus saatma alaealiste komisjoni otsusega neid probleemseid lapsi, kes on 10–14-aastased või kergema kuritegeliku pagasiga.


«Paljud erikoolide õpilased saaksid oma probleemidele lahenduse seesuguse toetava õppe- ja kasvatustöö vormi abil, sest nende probleemid on valdavalt sotsiaalsed, mitte veel niivõrd kriminaalsed,» märkis Tiko.


Koolide juhid ei vaimustu


Ministeeriumi kinnitusel on esmane kokkulepe eriklasside loomiseks saavutatud juba kolme ametikooli ja kolme üldhariduskooliga.


Praeguste erikoolide juhid ministeeriumi reformiplaanist eriti ei vaimustu. Kui Tapa erikooli direktori asetäitja Neeme Väli märkis vaid tõredalt, et las ministeerium teeb, mida tahab, sest ega nende käest nagunii midagi ei küsita, siis Kaagvere kooli direktor oli tõsiselt nördinud.


«Ei, ma ei poolda seda plaani,» märkis Kaagvere erikooli juht Sirje Hänni. «See on vastutustundetu.» Tema sõnul ei suuda eriklassid teha probleemsete tüdrukutega sedavõrd head tööd kui erikool.


«Probleemid murdeealiste tüdrukutega on mitu korda sügavamad mitte ainult nende endi, vaid meie kõigi jaoks, sest nad on ju tulevased emad,» märkis Hänni. Tema sõnul on just viimastel aastatel kasvatustöö Kaagveres märkimisväärselt muutunud ja saavutatud on häid tulemusi.

Erikoolid ja kuritegevus


•    Kuigi alaealiste kuritegevus on pidevalt suurenenud, saadavad kohtud erikoolidesse igal aastal üha vähem lapsi.
•    Kui veel neli-viis aastat tagasi suunasid kohtud erikoolidesse aastas keskmiselt 121 õpilast, siis mullu vaid 49 last.
•    Enamasti põhjendasid kohtunikud erikooli saatmisest keeldumist sellega, et neis asutustes lokkab vägivald ja puudub kontroll õpilaste üle. Samal seisukohal on ka prokuratuur.
•    Samas on aga tuvastatud alaealiste kurjategijate arv viie aastaga kahekordistunud.
•    Kui näiteks 2002. aastal pani 2098 last toime
2400 kuritegu, siis mullu sooritas 3933 last juba 4209 kuritegu.
Allikas: erikoolide võrdlusandmete analüüs ja järeldused
 

Tagasi üles