Vähiravimi arendaja Tambet Teesalu: «Teadlased on nagu lambakari – lähevad kõik sinna, kus keegi on juba käinud.»

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähiravimi arendaja Tambet Teesalu oma lambakarjaga Valgamaal Puka kandis. «Teadust saaks Californias sama hästi või paremini teha kui Eestis, aga talu seal nii hästi pidada ei saaks,» ütleb ta. «Eriti väljast vaadates tundub Eesti põhiline väärtus olema loodus, avarus, tühjus, võimalus midagi teha.»
Vähiravimi arendaja Tambet Teesalu oma lambakarjaga Valgamaal Puka kandis. «Teadust saaks Californias sama hästi või paremini teha kui Eestis, aga talu seal nii hästi pidada ei saaks,» ütleb ta. «Eriti väljast vaadates tundub Eesti põhiline väärtus olema loodus, avarus, tühjus, võimalus midagi teha.» Foto: Kristjan Teedema

Viis aastat istus Eesti teadlase Ameerikas tehtud paljulubav avastus kalevi all, ilma et keegi oleks seda pisutki ellu viinud. Siis tuli ta Eestisse tagasi, lõi oma labori – ja lükkas koos kolleegidega seiskunud asja otsustavalt liikvele.

Meditsiiniprofessor Tambet Teesalu, kes on viimased tosin aastat teinud tõsist teadustööd nii Eestis kui ka Ameerikas, on ettevaatlik midagi ennatlikult lubama. Aga fakt on see, et miljonite inimeste käekäik, lausa saatus üle maailma sõltub sellest, mida ta suudab oma Tartu ja California kolleegidega lähiajal korda saata.

Teesalu (48) viimistleb nimelt uudset vähiravimeetodit, mis võiks, kui õnnestub leida piisavalt raha – jutt on miljonitest eurodest –, jõuda tuleva aasta algul esimeste patsientide peal katsetustesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles