Rahva Raamatu turundusjuhi Anu Vagensteini sõnul müüakse praegu Eestis kuus kokku umbes 500 e-raamatut ja kuigi müüginumbrid kasvavad, on tegemist veel marginaalse tooterühmaga.
Rahva Raamat: kuus müüakse umbes 500 e-raamatut
8. mai 2011, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vagensteini väitel on e-raamat kindlasti hea võimalus pakkuda lugemisavastusi nendele, kes pole ehk leidnud mahti paberraamatute sirvimiseks.
Samas tõstis ta esile, et tavaraamatu muutmine e-raamatuks on kirjastusele üsnagi kulukas tegevus, seda eriti vanade raamatute puhul, mis eksisteerivad ainult paberil. See tähendab, et uuematel raamatutel on pdf-formaadis fail olemas, kuid ka seda tuleb eraldi töödelda ja panna e-pub formaati.
«Päris uute ja alles ilmuvate raamatute puhul on kirjastajad juba arvestavad e-raamatu versiooni loomisega ja seeläbi on ka see digitaliseerimise protsessi pisut kiirem ja soodsam,» selgitas ta.
Kuigi klassikaliselt kirjanduselt kaovad teatud aja möödudes autoriõigused ehk neid saaks tasuta pakkuda, siis päris lihtne ja odav nende e-raamatuks muutmine pole, sest e-raamatu puhul tuleb tekst paberilt õigesse formaati saada ning panna peatükid ja sisu loogiliselt jooksma.
Vagensteini sõnul pole Rahva Raamatul praegu huvi ise e-raamatute töötlemisega tegeleda ja nad ostavad seda teenust sisse.
Küll aga tõstis ta esile, et raamatukogud on väga huvitatud e-raamatute pakkumisest, kuid suurimaks takistuseks on e-raamatute laenutuse reguleerimatud ehk pole teada, millised on raamatukogude õigused ja kohustused, sest Eestis on vastav seadusandlus on alles loomisel.
Vagenstein lisas, et ta pole teadlik ka ühestki netipoest, mis pakuks tasuta eestikeelseid raamatuid.