Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) eelarves on telesaadete tootmiseks tänavu ette nähtud 5 681 840 eurot (88,636 miljonit krooni). ERRi juhi Margus Allikmaa sõnul sellest siiski ei piisa.
Allikmaa: ERR rahast ei loobu
9. mai 2011, 17:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskelt eetrisse jõudnud uued saated «Tänavaristlejad» ja «Kooliproov» valmivad teiste eelarveliste asutuste rahalisel toel. Seda nimetatakse kaasrahastamiseks.
Allikmaa sõnul moodustab kaasrahastamine viimaste aastate jooksul stabiilselt kümne protsendi ringis omasaadete tootmise üldkulust. ERRi eelarves, mis on kättesaadav organisatsiooni koduleheküljel, ei ole kaasrahastamise mahtu otseselt näidatud, see kuulub eelarvereale «omatulud».
Küll saab ERRi kodulehel tutvuda sihtotstarbeliste projektitoetustega, millega saadete ja saatelõikude valmimist rahastatakse. Näiteks mullu toetasid «Terevisiooni» maanteeamet ning sise-, majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaministeerium kokku 630 000 krooni eest.
«Tänavaristlejatele» annab maanteeamet 19 173 eurot ja «Kooliproovi» finantseerib rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu. Hulk saateid («Tööotsija», «Puutepunkt», «Rakett 69») valmisid Euroopa sotsiaalfondi rahastamisel.
«Ministeeriumide ja ametite eelarves on read, mis on ette nähtud mingite teemade meediakajastuste finantseerimiseks. Nad on tihti selles asjas meie poole pöördunud. Oleks rumal sellest rahast loobuda,» põhjendas Allikmaa, miks eelarveline ERR toodab saateid teiste eelarveliste asutuste rahaga.
«Meil on üks oluline tingimus: kontroll sisu üle peab olema meie pool, rahastuse allikast sõltumatu. Saade peab olema objektiivne. Kui avalikku raha pakutakse, siis minu meelest on igaühe kohus seda taotleda ja vastu võtta,» lisas ta.
Allikmaa rääkis, et ERR peab seadusest tulenevalt täitma kaks telekanalit huvitava ja kasuliku sisuga, kuid riiklikult eraldatud eelarve seda ei võimaldada.
«Kui aastaeelarve kätte saame, siis kõigepealt katame ära uudistetoimetuse eelarve, siis ühiskonnaelu saadete eelarve. Seejärel hakkame riburada pidi katma teiste toimetuste eelarveid, vastavalt hetke prioriteetidele – on need siis lastesaated, haridussaated, meelelahutussaated vms,» loetles ta.
Allikmaa sõnul on huvi kaasrahastamise vastu mõlemapoolne. Ühelt poolt soovivad asutused enda jaoks olulisi teemasid ERRi kanalite kaudu avalikkuseni tuua.
Kui eelarveline asutus või fond soovib oma propagandaraha eest näiteks telesaate toota ja eetrisse lasta, korraldavad nad hankekonkursi. Allikmaa tõi näiteks Archimedese sihtasutuse ja TeaMe programmi teadussaate konkursi, kus sooviti ideed, lisaks pidi konkureeriv sisutootja välja pakkuma kanali, kus saade eetrisse läheb.
Valituks osutusid need saateideed, kus kanalina pakuti
ERRi. Lõpptulemusena sai ERR tele-eetrisse saate, mille valmistamiseks ise raha ei pidanud kulutama, andes selle edastamiseks vaid tasuta eetriaega.
Eelmisel aastal oli ERRi telekanalite omasaadete tootmiseks ette nähtud 91,175 miljonit, sihtotstarbelisi projektitoetusi aga 8,123 miljonit krooni. Tänavu on summad vastavalt 88,636 ja 5,314 miljonit krooni.