Haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul on pesemine õiguslikult kohustuslik.
Haridusministeerium: pesemine on koolis kohustuslik (1)
29. november 2017, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevamaa kooli kehalise kasvatuse õpetaja sattus ootamatult lapsevanemate põlu alla, kuna juhtis laste tähelepanu asjaolule, et pärast kehalise kasvatuse tundi peaks igaüks end ikka pesema. Loe sellest SIIT.
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul on pesemine õiguslikult kohustuslik ning koolil tuleks luua sellised tingimused, et keegi ei tunneks end hügieentoimingutes ebameeldivalt.
Millisel kujul on riiklikus õppekavas ette nähtud, et laps peab pärast kehalise kasvatuse tundi end pesema? Kas enese pesemine pärast kehalise kasvatuse tundi on kohustuslik?
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Libliku sõnul on pesemine õiguslikult kohustuslik, sest riiklik õppekava sätestab, et «õpilane liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides». «Siin ei ole kooliastmeti ega õpilaste vanusest tulenevalt mitte mingeid erisusi,» ütles ta.
Pesemisharjumust ei saa riiklikust õppekava kontekstist eraldiseisvana käsitleda. Pesemisharjumus peab olema orgaaniline osa elust ja selle kujunemist siduda ainult õppekavaga on meelevaldne.
Kuidas saab õpetaja tagada, et kõik õpilased täidavad riiklikku õppekava (nt käivad pesemas)?
Õpetaja üksi pesemisharjumusi tagada ei saa. Erinevatel põhjustel ei ole võimalik õpetajal valvata, kas kõik eri soost õpilased käivad duši all enne ja pärast sportimist.
Õpetaja saab planeerida tunni selliselt, et õpilastel jääks pesemiseks piisavalt aega. Selleks võib kool üle vaadata tunniplaani ja paigutada kehalise kasvatuse tunnid näiteks paaristundidena, koolid on erinevaid võimalusi ka kasutanud.
Millisena näete täna kooli ja kodu kasvatusliku rolli vahekorda? Kellel on suurem roll hügieenikombestiku õpetamisel?
Lapse harjumused, sh hügieeniharjumused, algavad kodust. Siia kuulub ka näiteks lihtne kätepesu enne sööki või õuest tulles. Kool saab nende kujunemist ja süvenemist ainult toetada.
Kooli kasvatuslik roll on siin samasugune, nagu ka mitmete teiste probleemsete olukordade puhul, kus võib tekkida koolikiusamise, narrimise vmt oht. Lastele tuleb järjekindlalt selgitada, mida tähendab kaasõpilase võimalik häbelikkus, miks õpilased on erinevad jne. Seda peab tegema kõikides õppeainetes, mitte ainult kehalises kasvatuses või inimeseõpetuses.
Väga palju sõltub sellest, kuidas kool ja lapsevanemad omavahel suhtlevad. Kool peab selgitama lapsevanematele kaasaegse õppe püüdlusi, eesmärke, sihte ja õppekorraldust. Eestis on häid näiteid, kus avatud suhtlemine kooli poolt on parandanud oluliselt suhtlemist lapsevanematega tervikuna.
Üks, millele kool saab mõelda, on see, kuidas vähendada liigset kiirustamist koolipäeva vältel. Kuidas korraldada õpe nii, et vahetunnid oleksid pikemad.
Kui õpilase jaoks on enese pesemine klassikaaslastega koos ebameeldiv, siis mida saab tänaste võimaluste juures (üldiselt on koolides üks suur duširuum) õpetaja teha?
Õpetaja võiks juhtkonnaga arutada läbi võimalused, kuidas luua tingimused, et keegi ei tunneks end hügieentoimingutes ebameeldivalt.
Kuidas hindate antud juhtumis õpetaja käitumist?
Kuna meile ei ole antud juhtumi kõik asjaolud teada, siis me ei saa kommentaari anda.
Kuidas on kaitstud õpetaja heaolu olukordades, kui ta on jäänud õpilaste, vanemate ja/või juhtkonna surve alla?
Õpetajatel on koolides oma esindajad – kas ametiühingu kaudu või ametiühingusse mittekuuluvate õpetajate usaldusisikud. Nende abi võiks selliste olukordade lahendamisel kasutada.